Dialoogi surm

Väärib mõne teatriteadlase teravapilgulist ja ülevaatlikku analüüsi, kuivõrd ja millisel moel on viimase paarikümne aasta jooksul muutunud eesti algupärases näitekirjanduses selline oluline komponent nagu dialoog. Väljapool teatrilava, ühiskonnas laiemalt, on igatahes muutused märgatavad - ja üldistatult ikka selles suunas, et arusaam ühiskondliku kahekõne vajadusest on justkui tugevnenud, ent suutlikkus ja süvenemisvõime selle pidamiseks tulemuslikul ja kestvamal moel on samas kesisemaks jäänud. Ning kindlasti pole see ainult Eestit puudutav probleem, et debati ja diskussiooni aseaineks on sageli ridamisi ilma ühisosa otsimiseta ja targemaks saamise taotluseta monolooge.

 

Avalikes arvamusavaldustes leidub küllaga kriitikat juhtumite osas, kui poliitikud või teised ühiskonna eliitipürgijad on oma seisukohti esitanud ilma kaasamise ja aruteluta. Sellistel puhkudel peabki reageerima, mitte tuimalt vaikima. Ent paraku on osa selliseid kaasuseid käsitlevast ühiskonnakriitikast esitatud samamoodi monoloogina, mille lõppu võiks kõneleja üheselt mõistetavuse huvides röögatada mereraadiosidest tuttava väljendi "Side lõpp!". Sedavõrd kategooriline on mõnigi kord kõnelejate-kirjutajate toon. Aga eks samas leidu kuhjaga näiteid, et enda kuuldavaks tegemiseks ongi tulemuslikum olla epateeriv ja arrogantne. Süü selle eest jaotub mitte ainult kõnelejaile, vaid ka kõnelemise kontekstile ja kanalile ning abstraktseks jäävale ajavaimule.

 

Sirbi mälestusväärses numbris (22.11.2013) on eelnevalt kirjeldatud dialoogi-probleemi kohta ilmekaid näiteid. Kaks põlvkonnakaaslast, kes peavad teineteisest lugu, on eelnevaltki omavahel suhelnud ja võtavad aja, et vanamoeliselt oma seisukohti kirja panna (antud juhul Kaur Kender ja Juhan Ulfsak, "Armastus on Auschwitz"), peavad samuti omavahel mitu korda kirju vahetama, et ühtlustada mõisteid ja lõpuks aru saada, mida teine tahab öelda. Ning et pärast samale "sagedusribale" jõudmist tekiks see uus kvaliteet, mille loomislootus suhtlemiseks põhjust annab. Ulfsaki sõnul: "See on suur asi, liikuda sellisest „täielik pask, pange ennast põlema!” tasandilt mingisuguse dialoogini." Mida siis veel üldse oodata kahekõnest, mille pidajad pärinevad erinevast keele- või kultuuriruumist, on eri seisukohtadel ning kammitsetud vastastikku huvi- või ajanappusest!

 

Mõistagi on kirjeldatud häired kommunikatsiooniahelas üldisem, vähemalt õhtumaisele tsivilisatsioonile omane probleem. Vaadelgem kasvõi liigsest parteilisest polariseerumisest põhjustatud hädasid USA-s. Tähelepanu on üha defitsiitsem ressurss. Triviaalseks muutunud tõdemus, et mida enam on inimeste käsutuses moodsaid suhtlusvahendeid, seda vähem nad üksteist mõistavad, mõjub selles mõttes lausa paabelliku keeltesegamise loona vol 2.

 

Teise näite puudulikust dialoogist, seekord ühiskonnaga, pakub Kenderi pihtimus "Peatoimetaja läbikukkumine". See on ootamatu siirusega üllatav tekst, milles autor ühtaegu avab enda senise väljenduslaadi psühholoogilist tekkelugu, püüab sellest lahti öelda ja välja pakkuda end uuel tasandil: "Mina ise ei suuda enam ammu kenderlikke tekste luua, oh ei." Õige kah, sest machoks jäämise hind olekski ju paratamatult ühel hetkel hääbumine üksinduses ja resignatsioonis.

 

Kindlasti ei oleks Kenderil seda teksti olnud vaja kirjutada, kui tema eesmärk Sirbi-skandaalis oli lihtsalt kultuuriintelligentsi lollitamine, nagu pakkus välja ajakirjanik Toomas Reisalu (Õhtuleht 13.12.2013). Ent teda ei aktsepteeritud uues rollis. Pealiskaudsust reprodutseerides valisid refereerijad tsitaatideks tekstist välja need kaks lausejuppi, mis kinnistasid senist Kenderi imagot.

 

Eks teisedki ZA/UMi noorte tekstid samas Sirbi numbris püüdsid kvalitatiivselt sammukese edasi astuda ja kehtestada end kultuurilehele väärilisemalt, võrreldes rühmituse eelneva tekstitoodanguga. Viimast on iseloomustanud sihilik ropendamine (mis kunstilise kujundi tekkele kuidagi kaasa ei aita), osaliselt võõrkeelne väljendumine (mis sisulise põhjendatuse puudumisel on märk kirjutaja poolharitlusest), palju enesekeskset lobisevat redundantsi ja vähe sotsiaalset vastutustunnet. Stiilsust või tsiviliseeritud debatti, mida Kaur Kender oma intervjuudes tähtsana rõhutas, on seal vähevõitu. Sellistele autoritele sooviks olulist elukogemuse lisandumist ja suurt õppimistahet Sirpi seni toimetanud inimestelt. Iseasi, kas dialoogi tekkeks vajalik tahe on praegu mõlemapoolselt üldse olemas - või on inimesed endasse tõmbunud, kuna on eelnevalt lihtsalt liiga haiget saanud.

 

Kaur Kender sai ülbet ja empaatiavõimetut enesekehtestamist kirjeldava elustiili kirjeldamise eest oma esikromaanis Kultuurkapitali proosaauhinna ning sidus ennastki kui Gorgiase ideede järgijat sarnase kuvandiga. Aja vaim on esitanud nihilismile ridamisi tellimusi, mille mõjukas realiseerija on Kender olnud. Ent kui paradigmavahetuseks olid küps nii ümbritsev aeg kui ka Kender (vähemalt tema enda arvates), ilmnes, et ta on kinnistatud ühteainsasse, filosofeeriva jõhkardi rolli. Teist võimalust talle niipea ei kingita. Kenderil jääb üle öelda, et viinamarjad on hapud, talle seni omasel moel ja naasta oma sisemiste deemonite seltskonda.

 

Ning lõpuks - eksminister Rein Lang, kelle lahkumiskõnes kõlas tagasiastumise põhjendusena tema "võimalus, õigemini võimatus osaleda ministrina meie ühiskonna kommunikatsiooniväljas". Niisiis - sic! - vajab ka minister ikkagi dialoogi. Tõsi, Langi poolt jäi tulemata kriitiline eneseanalüüs, mida ta ise enda arvates tegemata jättis või valesti tegi. See vähendab tema edušansse katsetes dialoogi luua ja oma häält kuuldavaks teha, nüüd juba parlamentaarses vormis.

 

Mõtteainet jagub sellest kahetsusväärsest saagast mitte ainult Kenderile ja Langile, kellest oli mõistagi rumalus vastandada loomeliite "ülejäänud kultuurile". Vastutustundetuid vastanduste konstrueerijaid oli teisigi. Ja neid, kes justkui Langi kõnet kommenteerides tegelikult üldse selle sisulisi argumente polnud ära kuulanud, vaid keskendusid omakorda taas monoloogile.

 

Dialoogi surm painab kõiki, nii võimulolijaid kui nende oponente. Kui koalitsiooni esindav Paul-Eerik Rummo või seda kritiseeriv Rein Raud panevad kumbki kirja oma keeleliselt kauni ja intellektuaalselt sisuka arusaama kultuuripoliitikast, võiks see ju olla mõlemal puhul platvorm järgnevale kirglikule debatile. Ent tegelikult läheb ikka vanamoodi - klannikaaslased patsutavad õlale, vastased otsivad sõnakonstruktsioonides auke, kuhu ehitada enda mõttemonument. Pealiskaudseks jäävad enamasti mõlemad.

 

Nii moodustubki ühiskondlikus diskursuses lõputu nõiaring, mille iga uus lüli justkui lähtuks eelnevast, kuid tegelikult ei haaku sellega üldse. Näiliselt vaheldub arvamusavalduste temperatuur üha kiiremini, kuid tegelikult toimub liikumine entroopia kasvu kaudu mentaalse soojussurma poole. Ühiskond, mis sõnades pürgib suurema kooskõla ja vormiliselt enama suhtlemisvalmiduse poole, vajub sedasi üha enam kakofooniasse ning minetab lõpuks võime funktsioneerida.

 

See on ühe ummikusse jooksnud kultuurikoodi moraalne pankrott. Uus hingamine tekiks siis, kui pealekasvaval uuel põlvkonnal jaguks kindlat meelt jääda ignorantseks korralekutsumistele stiilis "meil nii asjad ei käi" ja taipamist mitte omandada broilerlikul moel seniseid tantsusamme. Ning ühtlasi suutlikkust kehtestada enda uus suhtluskoodeks, milles on rohkem ruumi usaldusele ja ärakuulamist sisaldavale dialoogile.

Lõuna-Aafrika viipekeeletõlk

Sestajast, kui 18 aastat tagasi töötasin Välisministeeriumi protokolliosakonnas, olen olnud seotud riiklike tseremooniate korraldamisega. Aastate jooksul olen aidanud neid korraldada riigipeal ja tema kantseleil, Riigikogul ja Vabariigi Valitsusel, Riigikohtul ja mitmel ministeeriumil. Üks paljudest tõdemustest on, et sellisel puhul on alati vaja palju oma tööd tundvaid spetsialiste, ent kindlasti ka vähemalt üht generalisti, kes oskab sõnastada tellimusi spetsialistidele ja kellel on ettekujutus tervikust.

Nelson Mandela, ühe kaasaja kõige sügavamalt austatud riigimehe mälestustseremoonia jääb paljudele meelde piinliku seiga tõttu seoses viipekeeletõlgiga (Delfi, Postimees 12.12.13). Telerite otsepildis üle maailma ja president Obama kõrval vehkles mees, kelle viiped ei tähendanud midagi. Ja kelle saatnud firma olevat päevapealt kadunud. Ja kes olevat kümnend tagasi vabanenud mõrvasüüdistusest vaimse ebastabiilsuse tõttu (Slate).

Sealmail tehti vist hange, mille odavaim pakkuja sai töö. Kvaliteedi atestaadid polnud aga otsustamisel olulised...

Loov Euroopa

Infopäeval 09.12.2013 Kloostri Aidas tutvustas Kultuuri Kontaktpunkt hiljuti Euroopa Parlamendis heaks kiidetud programmi "Creative Europe" aastateks 2014-2020. Selle alla kuulub nüüd ka audiovisuaalvaldkonda käsitlev osa, mis seni oli eraldi programm Media. Tähenduslik on, et programmi elluviimist koordineerib Euroopa Komisjoni poolt DG Enterprise, mitte DG Education & Culture. Niisiis on põhifookus ikkagi ettevõtlusel ja kasumitaotlusel, mitte kultuuril ja sellealasel missioonil. Sama sõnumit kannab ka programmi nimevahetus, Kultuuri asemel on nüüd Loov Euroopa.

Aastavahetusega 2013/2014 lõpetab Eesti Kultuuri Kontaktpunkt tegevuse Eesti Teatri Agentuuri juures ning alustab Kultuuriministeeriumiga sõlmitava lepingu alusel tööd MTÜ Loov Eesti juures. Aitäh aastaid tegevust vedanud Marion Ründal'ile, kes rakendas senist programmi Kultuur! Ja palju jaksu uuele vedajale, kelleks on Yvelin Karu-Veskioja. Uus veebileht www.looveuroopa.ee avaneb 2014. aastast.

Euroopa Loomemajanduse Allianss

Taani loomemajanduse juhtpersoon Rasmus Wiinstedt Tscherning, kes ühtlasi on European Creative Industries Alliance'i tegevjuht (ning juhib oma keskust CKO ja on varem töötanud nt Roskilde festivali turundusjuhina), tõi 03.10.2013 Tartu Loomemajanduskeskuses (CED13 raames) peetud ettekandes välja kolm põhjamaist lähenemissuunda loomemajandusele:
1. regionaalarengu suunal ettevõtete atraktiivsuse suurendamine turismi, kultuurist osasaamise võimaluse jms suurendamisega;
2. kasvuettevõtete suunal läbi loomingut kasutavate ettevõtete nt filmi-, muusika- ja disainitööstuse valdkonnas;
3. senisest suurema lisandväärtuse loomisega ettevõtluses laiemalt. Näiteks kasvõi lõbustusparkidega seonduv tööstus, mis on eriti arenenud USA-s. Disneyland on muidugi tuntuim kaubamärk, kuid sugugi mitte ainus edukas grupp.

Loomeettevõtjad peavad arvestama suurema määramatusega, kuna tarbija käitumist ja müügiedu on nende alal raskem prognoosida. Seda olulisemaks saab sektoriteülene loovusel baseeruv innovatsioon ja sellega seotud spillover-efekt. Näide päriselust: Kopenhaagenist Oslosse käib DFDS Seaways praam, mis sõidab kogu öö. Kiirem (ca 7 tundi) ja odavam oleks sõita autoga, või hoopis lennukiga. Kuid siiski valib suur osa tarbijaid ikkagi laevasõidu, kuna reisiga seondub peale transpordivajaduse ka meelelahutusfunktsioon.

Loomemajandus pakub lisandväärtuse võimalusi teistele majandussektoritele nii sisuliselt kui pealispindselt (pakendi vormis). Aga eesmärk on sellelgi äriline, mitte kunstiline - seega ajalik, mitte ajatu. Loomemajandusel on sageli teistest sektoritest tugevam rahvusvahelistumise ambitsioon (või pigem, selle potentsiaal on universaalsem, keeleruumiülesem), kuid - paradoks! - mahult jäädakse paraku sagedamini lokaalseks, elustiiliettevõtluseks. Nõnda on ka ärimahtude ja finantseerimisskeemi arendamine sageli suurem väljakutse kui teistes sektorites.

European Creative Industries Alliance (ECIA) on poliitika õppeplatvorm ja seda seletav initsiatiiv, mis pakub osalistele klastrivõimalusi ja kergemat ligipääsu finantseerimisele. Suvel 2014 ilmub neilt ka soovitustega raport. Osalised ollakse alates 2010. aastast Kopemhaagenist korraldataval auhinnasündmusel Creative Business Cup (CBC), kus ka Eesti osalemas käib. Seekord, 18.-20. novembril 2013 osales 42 riiki.

Kui Rasmuselt küsiti, kuhu ta investeeriks, kõlas vastuseks: eelkõige digitaalsesse loomemajandusse. Samas nt mänguarendusse investeerimiseks oli parim aeg paraku juba 3 aastat tagasi (vähemalt Põhjamaades). Küll aga vääriks investeerimist näiteks Hans Christian Anderseni muinasjuttudel põhinevad animafilmid, mis on toodetud Hiina turu jaoks. Või hoopis mõni põhjamaine (Nordic) restoran, mille nimi on "Norma".

Lingid:
cko.dk - Center for Cultural and Experience Economy
kreanord.org - grant programme
howtogrow.eu/ecia - Euroopa Loomemajanduse Allianss
creativebusinesscup.com

Rahvuslik kapital ja loomemajandus

Üks tähelepanuväärne härrasmees, kel nimeks Armin Kõomägi, on aktiivne ühtaegu nii kirjanikuna kui ettevõtjana. Tema mõtted rahvusliku kapitali tähtsusest (vt Äripäev 29.11.2013 ja 03.12.2013) kompenseerivad Hans H. Luige sõnumit väliskapitali lahkumise kohta Eestist (Delfi 01.12.2013).

Loomemajandus saab sellest diskussioonist küll pooltargumente juurde. Ning mõni lähiaastate suurem investeering (nagu on nt aadressile Punane tn 76 planeeritav lõbustuspargiga meelelahutuskeskus, vt 03.12.2013 Äripäev ja Delfi), võiks pakkuda hulgaliselt tellimusi ka loomeettevõtetele. Loomemajandusest rahvuslikumat kapitali ju polegi. Ja isegi, kui kapitalil ei ole rangelt võttes rahvust, siis kapitali omanikul ju on.

Armin Kõomägi: ise tuleb ettevõtjate iibe eest hoolitseda (Äripäev 02.12.2013)

Meid teeb tugevamaks see, kui me suudame oma eripära eksportida, kuid oma rahvusliku kapitali kandjad oleme meie ise ning kui meid ennast on vähe, siis pole ka ettevõtjate iive väga positiivne, arutles Armin Kõomägi Äripäeva investeerimisfoorumil.
“Meie ise oleme oma rahvusliku kapitali kandjad, me ei tohi lukustada end loomaaeda, kus elavad kapitalistid, vaid kõik uksed ja väravad peavad olema kogu aeg lahti, et uusi tegijaid saaks juurde tulla,” rääkis Kõomägi.
“Meie intellektuaalne kuvand loob ka meie suhted teiste riikidega. Rahvusliku kapitali missioon on domineerida eelkõige oma kodumaal, aga ­ainult kodumaal võimutsemisega kaugele ei jõua, eriti Eesti-suguses üliavatud ühiskonnas.”

 

Rahvuskapitali nurgakivid. Rahvusliku kapitali mõistmiseks tuleb Kõomägi sõnul vaadata majandust ja kultuuri koos. “Nende kahe nurgakiviks on Eesti kaks olulist kivi – paekivi ja põle­vkivi. Meie rahvusliku kapitali ajalugu on uuritud seni aga palju hilisemast perioodist kui neli miljonit aastat tagasi, mil need kivid tekkisid,” tõdes ta.
Rahvuskapitali kujunemist viimasel paarikümnel aastal on Kõomägi meelest kujundanud suuresti turu väiksus, mis on ka põhjuseks, miks väliskapital nüüd Eestist lahkub.
Olulisim mõjutegur on aga olnud usaldusväärne ja pragmaatiline eesti kultuur, millest peavad lugu välisinvestorid, kes ei karda, et me jookseks neid kohe tüssama ja tühjaks lüpsma. “Kultuur aitas meid hoida, kui meie rahvuslik kapital oli nõukogude ajal täiesti hääbumas. Nüüd, kui kapitali on piisavalt, tuleb meil samamoodi hoida kultuuri.”

Killuke kasumist kultuuri hüvanguks. Kõomägi arvab, et iga Eesti ettevõte võiks eraldada 2 protsenti oma kasumist kultuurile. See teeks ühes aastas eesti rahvuskultuuri hüvanguks 60 miljonit eurot lisaraha. Kultuurkapitali eelarve on vaid 23 miljonit eurot aastas.
“Rahvusliku kapitali üks tõsisemaid missioone on toetada rahvuskultuuri. Meie õhuke riik meeldib ettevõtjatele, sest nii on maksud madalamad ja asjaajamine lihtsam. Selle võrra peame aga olema ise aktiivsemad oma kultuuri toetamisel.”
Kui juba kord hakata ettevõtjaks, siis võiks Kõomägi arvates investeerida aeg-ajalt uutesse äridesse, eriti alustavatesse ettevõtjatesse, kel on huvitavad ja ambitsioonikad ideed, kuid mitte veel eriti oma kapitali.
“See on meie endi vastutus, et meie kõrvale tekiks uus põlvkond, kes võtaks ühel päeval meie ettevõtted üle ja hakkaks mõtlema juba võimalikult varakult kui ettevõtjad.”

 

Armin Kõomägi modelleeris eesti rahvuskapitali valemi

Kõik komponendid korrutatakse läbi eesti kultuuriga, kui pole eesti rahvuskultuuri, pole ka rahvuslikku kapitali.
A=B*(C+D)
A – rahvuslik kapital
B – rahvuskultuur
C – riigi varad ja investeerimisvõimekus
D – erasektori varad ja investeerimisvõimekus
X – geopoliitiline indeks

Loomemajanduse tugistruktuuridele taotlusvoor avatud

02. detsembril 2013.a avanes loomemajanduse tugistruktuuride toetuse kolmas ja käesoleva rahastamisperioodi viimane taotlusvoor. Taotluste esitamise tähtaeg on 06. jaanuar 2014.a kl. 17:00.

Vt täpsemalt: http://www.eas.ee/et/ettevotjale/ettevotte-arendamine/loomemajandus/ueldist 

Taotlusvooru aluseks olev määrus: https://www.riigiteataja.ee/akt/107112013004 

Oskamatus vallutab maailma

Arvan, et järgnev tsitaat kõnetab inimesi päris mitmel elualal:

"Probleemide vältimiseks on vaja inimesi, kes oma töö tegelikust sisust aru saavad. Õnnetus tekib siis, kui spetsialistid enam ei tea, kuidas oma tööd teha. Nad näevad, et keegi teeb ees midagi, ja kopeerivad seda. Teinekord nad teevad vigu, sest ei kopeerita kõike ja täpselt. Need vead on saatuslikud. Selleks et asja õigesti teha, tuleb teha kõike täpselt ja tunda eelneva eksemplari loogikat.
Tihtilugu ei saada aru väikestest nüanssidest, need maksavad hiljem kätte. Lihtsalt ignorantsuse, teadmatuse või oskamatuse tõttu ei saadud adekvaatset lõpptulemust.

Küsimus on töötegemise kultuuris – arvatakse, et me suudame head spetsialistid välja vahetada odavate arvutiprogrammide vastu. Aga tegelikult on vaja inimest, kes aru saab. Spetsialistid on tihtilugu moondunud raamatupidajateks, kes jälgivad, et arvud õigetesse valemitesse satuks, aga ei saa aru, kas valem ise on õige või vale. Normi lugemise oskuse eest määratakse ka kaubanduslikud formaalsed pädevused. Sisuliselt antakse need lugemis- ja kirjutamisoskuse eest.

Vaja on spetsialiste, kes saavad aru, miks mingi asi normi on kirjutatud ja kas norm ka kusagilt vigane on. Spetsialist ei kasuta valemeid nagu raamatupidaja, spetsialist teeb valemeid. Probleem ongi selles, et need kaks asja on ajapikku segamini läinud. Arvatakse, et arvuti teeb meie eest töö ära."

Tegu on Riia kaubanduskeskuse varingu põhjuseid analüüsinud ehitusinsener Toomas Kaljase sõnadega intervjuust Postimehele. Suurema üldistuse saamiseks olen vahetanud sõna "insener" sõnaga "spetsialist".

Kõnekas? Kindlasti. Aga ka ilmne kirjeldus suuremast süsteemiveast. Kui sellele lahendust ei leita, jäädaksegi igavesti esitama küsimust "Kes on süüdi?" (Nagu Riia tragöödia puhul on süüdistatud projekteerijaid, ehitajaid, nende järelvaatajaid, tellijaid ja poeomanikke, linnavalitsust ja keda kõike veel.) Aga sama kindel on, et süüdlasi tegelikult enamasti ei leita. Inimlikku lollust kuhjus Riiaski mitme osapoole kontole, võimalikult odava ehituse tellinud ja seejärel katusele mulda vedada lasknud poeomanikud oli lihtsalt jäämäe tipp. Ja kannatajaks jäävad ikka lihtsad inimesed, kes pole milleski süüdi. Selleks, et oskamatus ei vallutaks lõplikult maailma, on vaja nii spetsialiste kui generaliste - ning tasakaal nende vahel ei tohi paigast nihkuda.

Kasu ettevõtetele disainist

Disainikeskus teavitab:

Design Council avaldas värske raporti "Leading Business by Design", mis võtab kokku Suurbritannia ja rahvusvaheliste korporatsioonide juhtide seas läbiviidud uuringu tulemused ja tõstab esile kolm olulisemat viisi, kuidas ettevõtted disainist kasu saavad lõigata. Raport pakub ettevõtte juhtidele ka kaheksa väärt soovitust, kuidas disaini mõju maksimaliseerida. Näited disaini rakendamisest ja selle mõjust äri edule on toodud silmapaistvate ja edukate suurkorporatsioonide seast: Barclay, O2, Virgin Atlantics ja Digeo.  Uuringuga saab tutvuda: designcouncil.org.uk/leadingbusinessreport.

 

Eestist pakub sarnast võrdlusmaterjali kevadel 2013 valminud disainikasutuse uuring, vt http://www.disainikeskus.ee/et/disainist/uuringud .

Avaneb tugistruktuuride taotlusvoor

MKMi pressiteade 06.11.2013 teatab: "Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastas eile määruse muudatuse, mille kohaselt toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) loomemajanduse tugistruktuuride kaudu loomeettevõtlust ja valdkondadevahelist koostööd kuni 2015. aasta keskpaigani kokku 700 000 euroga.

Asekantsler Ahti Kuningas: Eesti loomemajanduse ekspordimaht on madal, selle üheks põhjuseks on ettevõtete väiksus ja vähene koostöö. „Loomemajanduse arenduskeskuste senine tegevus on aga andnud hea kontaktide ja kogemuste baasi, millelt järgnevate ekspordiprojektide planeerimisel ja elluviimisel saab loota juba märksa rohkem tulemusi. Seepärast on ka järgmise taotlusvooru üks peamisi eesmärgike ekspordivõimekuse kasvatamine,“ ütles Kuningas. „Samas takistab sektori arengut vähene koostöö teiste majandusharude ettevõtjatega ning ka siin ootame, et arenduskeskused võtaksid aktiivsema rolli.

Vt Määruse teksti Riigi Teatajas

Kultuurisündmuste toetus turismimeetmest

Kultuuriministeeriumi kantsler saatis oma MKMi kolleegile reedel, 01.11.2013 kirja, milles võtab teemaks "Kultuuri- ja spordisündmused 2014-2020 turismimeetmetes". Algava perioodi turismimeetmest võiks Paavo Nõgese hinnangul toetada kultuuri- ja spordisündmusi nii kinnitatud nimekirjade kui ka avatud taotlusvoorude kaudu.

Kinnitatud nimekirja osas on Kultuuriministeeriumi ettepanekud:
- regulaarsetest kultuurisündmustest: Saaremaa Ooperipäevad, Tallinn Music Week, Pimedate Ööde Filmifestival, Jazzkaar, Viljandi Pärimusmuusika Festival, Pärnu Suvefestival.
- ühekordsetest kultuurisündmustest: Arvo Pärdi/Robert Wilsoni muusikaprojekt 2015. aastal ja  EV100 raames korraldatav rahvusvaheline kaasaegse kunsti festival Eestis 2018. aastal.

- tiitlivõistlustest: kergejõustiku võistkondlik EM 2014. aastal ja U23 EM 2015. aastal, maantee jalgrattasõidu EM 2015. aastal, laskesuusatamise EM 2015. aastal ning laskmise EM 2016. aastal.
- Liikumisharrastuse suursündmustest: Tartu Neliküritus, Tallinna jooksumaraton ning suured Eesti mainet kujundavad rahvusvahelised võistlused ja maailmakarikaetapid (näiteks autoralli, triatlon, ratsutamine, vehklemine, murdmaa- ja laskesuusatamine).

Samuti peaks ministeeriumi hinnangul panustama turismimeetmetest välismaal toimuvate kultuurisündmuste täiendavasse turundustegevusse; taotlemisel on ka mitu suurt tiitlivõistlust, mille toetamiseks võiks jätta reservi.  

Avatud taotlusvoorude puhul tuleks KuM seisukohalt lähtuda senistest rahvusvaheliste ürituste korraldamise toetusmeetme kriteeriumidest, mille kohaselt peaksid valitud sündmused olema külastajatele atraktiivsed, pakkuma osaluselamust ning omama külastaja silmis unikaalsust, mis tekitaks motivatsiooni just Eestisse reisimiseks. Ent kriteeriumina ei peaks kasutama väliskülastajate osakaalu kõikidest külastajatest (hetkel vähemalt 25%) ning sündmusega kaasneva minimaalse väliskülastajate ööbimiste koguarv majutusettevõtetes võiks olla mitte 2000 (nagu on seni), vaid min 1000 sündmuse või festivali kohta. See võtaks arvesse kultuurisündmuste eripära ja looks võimalusi turismi arendamiseks ennekõike väljaspool Tallinna. Samuti tehakse ettepanek lisada abikõlblike kulude hulka transpordikulude kompenseerimine kui sündmusekorraldajatele oluline kuluartikkel.

Kasvustrateegia 2014-2020 kinnitatud

Valitsus kinnitas „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020“, mis on muuhulgas ka loomemajanduse arendamise alusdokument. Vt MKMi 31.10.2013 pressiteadet ja minister Partsi intervjuud 01.11.2013 Postimehes.

Väljavõtteid:

Loomemajandussektori arendamine kui väljakutse:

arvestades valdkonna potentsiaali on alustavate ettevõtete seas vähe loomemajanduse ettevõtteid – paljud sisukad ideed ei jõua ettevõtlusesse. Juba tegutsevad ettevõtted on kas mikro- või väikefirmad ning ei suuda kasvada, vähesed pürivad mahtude suurendamise suunas. Napib võimalusi tootearenduseks, eksperimenteerimiseks, innovaatiliste lahenduste väljatöötamiseks. Kodumaine turg on väike, nõrk ekspordivõimekus ei luba äriplaane aga välisturgudele rajada. Väljaspool valdkonda on ettevõtete teadlikkus loomemajanduse võimaluste kohta madal ning sageli ei osata näha võimalusi, kuidas soovitud lisaväärtust koostöös luua.

Kavandatud tegevused - tõstame loomemajanduse valdkonna ettevõtete konkurentsivõimet:

loomemajanduses peituv potentsiaal loob ülejäänud majandusele juurde lisaväärtust, et koostöös sündivate uuenduslike lahenduste toel edu saavutada. Seetõttu on tähtis nii tugeva loomemajandussektori väljakujundamine kui ka võimaluste loomine selle sidumiseks ülejäänud majandusega. Loomemajandussektori arendamine põhineb kolmel sambal: teadlikkuse tõstmine ning koolitamine, alustavate ettevõtete ja inkubatsiooni toetamine, valdkondlike arendustegevuste ja ekspordi toetamine.   Nende ettevõtete jaoks, mis vajavad terviklikuks arenguks mitmekülgset teenuste tuge ja keskkonda, pakume võimalust tegutseda loomeinkubaatorites, parandades seejuures tänaste inkubaatorite füüsilist keskkonda ja tehnoloogilist baasi, ning võttes eraldi vaatluse alla tehnilise sisustuse uuendamisvajaduse. Konkurentsivõimelistele ettevõtetele suuname valdkonnapõhised teenused, seda nt tootearenduse, rahvusvahelistumise, turunduse jms edendamiseks. Ekspordimahtude suurendamiseks loome erimeetmed, et tõsta tegevus välisturgudel siinse loomemajanduse potentsiaalile vastavaks ning arendada kasvuvõimelisi ettevõtteid.

EV 100 loovkonkurss

Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning ettevõtlusportaal ArtUpCareer.net kuulutavad välja loovkonkursi “EV 100 – Eesti helis ja pildis”. Konkursile oodatakse osalema graafilisi disainereid ja heliloojaid, kellest moodustatakse ühest heliloojast ja ühest disainerist koosnevad loovüksused. Loovüksuste ülesandeks on luua Eesti Vabariik 100-le mõeldes Eestit esindavate sümbolite kontsept, mis koosneb tunnusmuusikast ja sellega kooskõlas olevast visuaalsest sümboolikast. Kandidatuuri saab esitada 28. oktoobrini.
Täpsem info: http://artupcareer.net/competition

Valimistest

Enesekiitmise rasket tööd ei saa teiste hooleks jätta. Seepärast olgu öeldud, et sain KOV-valimiste tulemusi eelnevalt prognoosides üsna pihta - et Tallinnas saab Keskerakond absoluutse enamuse ja IRL on teine. Täpsemalt ennustama ei hakanud. Aga kinnitust sai tõdemus, et sedasorti ennustamisel tuleb enda eelistused ja välistused täiesti kõrvale jätta ning üritada seirata rahva üldisemat meelsust.

Ja rahva meelsus pole nii muutuv, kui kaldutakse arvama. See "soo", kelle suuruseks on hinnatud isegi kuni 40% valijaskonnast, ei vali tingimata meediakampaaniast mõjutatuna, kuigi eks selliseidki valijaid leidub. Ja nad ei lähtu ka puhtalt maailmavaatest, kuna maailmavaatelised valikud on väikeses Eestis paratamatult ahtamad, mistõttu meil ongi nt Euroopa kõige parempoolsemad sotsid. Pigem lähtub see oluline osa valijaskonnast ikkagi eeskätt enda väljakujunenud väärtushinnangutest (või ka arusaamadest, kuidas poliitikud peaks oma valijaid kõnetama) ning jälgib teraselt, kes valitavatest jõududest neile kõige enam vastab. Muuhulgas tõesti ka sel moel, et kes on viimase paari kuu jooksul kõige vähem lollustega silma jäänud.

Viimati panin valimiste puhul selgelt mööda 2001. aastal, kui ei osanud arvata, et Arnold Rüütel saab presidendiks. Eks see tulenes tollase kolmikliidu liikmesparteide suutmatusest omavahel ühe kandidaadi peale kokku leppida. Lõbus on seejuures asjaolu, et kaks aastat hiljem läksin ise Kadriorgu tööle - ja järgnes tööaeg, millest ei kahetse päevagi. Kõige lihtsam oli muidugi 2011 ennustada, kes saab presidendiks (pigem oli küsimus, kuidas see vormistatakse), loogiliselt tuletatav on olnud ka parlamendivalimiste võitja aastatel 2003, 2007 ja 2011. Natuke rohkem loto oli nt 2009.a. Europarlamendi valimiste eel pakkuda kohtade jaotust (1 sõltumatu, 2 Kesk, 1 IRL, 1 SD, 1 Ref) - aga läks täppi.

Mis võiks aga toimuda järgnevatel valimistel? Erinevalt äsjastest KOV-valimistest on põhjust arvata, et mõningad muutused tulevad. Aga need ei tule iseenesest, vaid kõva poliitilise võitluse tulemusena.

Europarlamendi valimised 2014 saavad muidugi olema põhjalik jõuproov enne 2015.a. Riigkogu valimisi. Keeruline valik on Keskerakonnal - kes saata Siiri Oviiri asemel kandideerima? Minu esmane soovitus oleks sel puhul: väliskomisjoni-kogemusega telemees Enn Eesmaa. Reformi jaoks on parim valik saata kandideerima Siim Kallas, kes kindlasti suudab aidata endale antud häältega sisse veel ühe inimese - kes ei ole Vilja Savisaar-Toomast. IRL-il on tark saata stabiilne häältesaaja Tunne Kelam uuesti kandideerima (sest tema saaks praegusest kuuest saadikust kõige kindlamalt mandaadi ka järgmisse koosseisu) ning loota, et hea õnne korral saab ehk ka teise saadikukoha. Sotsidel on vaja end kuuldavamaks teha, et paljud valijad, kes on oodanud nende esiletõusu, oleks valmis nende peale panustama. Ivari Padari positsioonid oma koduparteis pole enam nii tugevad, aga samas pole talle veel ka tugevat alternatiivi, kuna partei esimeest Brüsselisse ära saata pole ju ka mõistlik. Indrek Tarandil on väga raske üllatada - aga kui ta tahab uuesti kandideerida, on tal mõtet mõelda parteistumise peale, et olla nt sotside teine number, sest Rohelisena enam sisse ei pääseks. Ojulandi maine Euroopas on märksa parem kui kodumaal, aga endist positsiooni ta enam ei saavuta. Nii et 2 kohta Reformile, 1-2 nii Keskerakonnale, sotsidele kui IRL-ile. Kui mõni uus protestipartei (Jaan Männik & co?) saaks enda ridadesse mõne suurepärase renomeega ja rahvusvahelise kaliibriga tegelase, võivad nad ju unistada ka ühest kohast. Kuid kindlasti oleks suurim häältemagnet Siim Kallas ning ükski protestikandidaat ei kogu enam Tarandi kombel üle 100 000 hääle.

Presidendiks saada alates aastast 2016 on kõige suuremad šansid jätkuvalt Siim Kallasel (juhul, kui ta ise ikka seda tahab), kes enne jõuab aastakese ilmselt olla Europarlamendis. Ühtlasi saab presidendi ametikoht olema moraalne kompensatsioon Reformierakonnale, kes eelnevatel parlamendivalimistel on kaotanud oma senise pikaajalise juhtpositsiooni. Sellises olukorras on erinevatel parteidel Kallase peale kergem kokkuleppeid teha. Rääkimata muidugi asjaolust, et Kallas on praegu presidendiks kõige sobilikuma rahvusvahelise kaliibriga Eesti poliitik, Europarlamendis aktiivselt tegutseva Tunne Kelami kõrval (kes aga enam ei kandideeri). Nn "luukered", mida Kallasele süüks pannakse, pigem suurendavad tõenäosust, et parteid ei pelga teda liiga tugevaks kandidaadiks ning on valmis tema peale kokku leppima.

2015.a. Riigikogu valimisteks valmistumisel on mõtteainet kõigil parlamendierakondadel, nagu ka paaril suuremal seekord kaasa teinud valimisliidul ning rahvuskonservatiividel EKRE-st. Rohelised ilmselt parlamenti enam ei suuda tõusta. Keskerakonnal oleks kindlaim šanss valimised võita, kui Savisaar üllataks kõiki sellega, et jääb ise linnapeaks ja erakonna esimeheks (ning - kui kasutada Koonderakonna-aegset terminoloogiat, koalitsiooninõukogu esimeheks), aga peaministri kandidaadina pakub välja kellegi teise. Näiteks Jüri Ratase. Aga tõenäolisem on, et Savisaar teeb valiku mitte oma erakonna, vaid iseenda huvidest lähtuvalt (millest ühtlasi võib saada Keskerakonna languskursi algus). Siiani on Savisaare võidud olnud ka Keskerakonna võidud, millest ilmekas näide on toosama algul väga riskantne, ent poliitiliselt üliedukaks kujunenud idee tasuta ühistranspordist Tallinnas. Ent paratamatult saabub seegi aeg, kui Keskerakonna ja tema juhi huvid hakkavad lahknema.

IRL on saanud 2013.a. KOV-valimistelt õppetunni, et hea tulemuse võib saada värskete nägudega (a la Eerik-Niiles Kross või Yoko Alender), aga kuna ka senised tegijad pole ju sugugi pensionieas ning soovivad poliitikas edasi olla, algab sellest järjekordne parteid nõrgestav võimuvõitlus, mis on tõsine proovikivi Urmas Reinsalule erakonna juhina. Kui ta suudab selle ohu edukalt maandada, võib temast saada edaspidi ka peaminister.

Sotside valijaskond on üha enam kui pruut, kes hakkab oma peigmehe pikast ootamisest lõpuks ära väsima - kuigi samas oleks valijate kriitiline mass ilmselt valmis mõõdukaks suunamuutuseks vasakule ja maksupoliitika revideerimiseks. Sotside juhtkond mõjub liiga intelligentsena, et suuta mõjuda oma senisest nišist laiemale toetajaskonnale kõnetava ja atraktiivsena. Samas on venekeelse erakonna ja ametiühingutegelaste näol ju täiesti olemas sisemised ressursid, mida paremini kasutades roosipartei rohkem mõjule pääseks. Ajakirjanikest rääkimata, kes üha enam oma maailmavaatelt kalduvad paremparteide juurest sotside manu, nagu Euroopas ju ammugi tavaks.

Reformierakond, keda ei juhi varsti enam teenekas Andrus Ansip, võib paljude meelehärmiks olla ka pärast 2015. aastat jätkuvalt valitsuses, kuid mitte enam juhtrollis - sest selle vastu lihtsalt ei saa, et kriitiline valijate mass igatseb millalgi muutust. Sellises olukorras on Urmas Paetil igatahes nutikam valik pretendeerida pigem Euroopa Komisjoni volinikuks kui erakonna esimeheks. Viimane töö võiks jääda nt Kristen Michalile või Hanno Pevkurile - mõlemad on võimekad, ent samas üsna erineva käekirjaga mehed.

Järgmise Riigikogu koosseisus on 5 fraktsiooni, ei enam. Uue tulijana sisse saamiseks on suurimad šansid sellisel poliitjõul, kes suudab ühendada Kalle Laaneti sarnased Riigikogu ja/või valitsuse kogemusega poliitikud ning uued tulijad. Ainult uute nimedega võitlema tulles valijate usaldust ei pälvi. Ja retoorikat püüavad nii sotsid, IRL kui Reform kujundada "sotsiaalselt tundlikuks" - ehk sihtides Keskerakonna hääli. Kindlasti oleks selle juures tark mitte välja vihastada oma seniseid valijaid ja rahastajaid.

Valimiste võitmiseks on igal erakonnal mõttekas formeerida kaks aktsioonirühma: esimene tõsise suhtumisega programmiliste ideede läbitöötamiseks (et pakkuda valijatele leiba) ja teine leidlike meelelahutusaktsioonide teostamiseks (et pakkuda tsirkust). Kes seda kõige veenvamalt teeb, moodustab ka järgmise valitsuse.

Nonii, selle prognoosi peaks nüüd üle vaatama nii enne kui pärast 25. maid 2014, 1. märtsi 2015 ja augustit 2016 - et kuivõrd vahepealsed turbulentsituuled seda mõttekaardimajakest räsinud on. :-)

Loomemajanduse uuringust

23.09.2013 toimus Arhitektuurimuuseumis uuringu esitlus pressile ja valdkonnale. "Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus" on nüüd juba kolmandat korda kaante vahel. Huvilised leiavad uuringut tutvustanud Marje Josingu slaidid ja uuringu osad valdkondade kaupa EAS-i uuringute veebilehelt, kus on ülal ka eelmine, 2009. aastal valminud uuring.

Minu ääremärkused loomemajanduse olemuse osas ilmusid Sirbis 20.09.2013 artiklina "Loomemajandusest ja kultuuripoliitikast". Lisa sellele intervjuuna Vikerraadio hommikuprogrammis 23.09.2013: http://uudised.err.ee/index.php?06287714.

Loomemajanduse kaardistus põhineb 2011. aasta andmetel ning on kolmas sellesarnane. Eelmised kaardistused, mis toimusid 2009. ja 2005. aastal, koondasid vastavalt 2007. ja 2003. aasta andmeid.

Üks olulisemaid seal välja toodud sektoreid on meelelahutustarkvaraga seotud firmad, mis erinevalt muust loomemajandusest ekspordivad peaaegu kogu oma toodangu - 2011. aastal moodustas eksport 96% müügitulust. Riiklikku statistikat selles vallas eraldi eriti ei koguta, aga siiski on võimalik öelda, et 2007-2011 kasvasid tulud sektoris 62%. Mõned firmad neist kirjastavad mänge või kujundavad mängudesse tegelaskujusid, mõned pakuvad tarkvaraarendust välismaal asuvatele emaettevõtetele, arendavad veebikeskkondi või impordivad mänge. Sektori kogukasumist (3,3 miljonit eurot) teenis 2/3 Creative Mobile.

Eesti loomemajandussektorit on viimase kuue-seitsme aasta jooksul toetatud Euroopa Liidu ja Eesti riigi rahaga ligi 10 miljoni euroga, uuel euroliidu eelarveperioodil on kultuuriministeerium soovinud rahasumma kahekordistada (http://uudised.err.ee/index.php?06276373 05.04.2013). Tänase seisuga võib enam-vähem kindlas kõneviisis rääkida 13 miljonist eurost perioodiks 2014-2020. Ning sellel perioodil on loomemajanduse rakendusasutus Kultuuriministeerium, mitte enam MKM. Rakendusüksuseks on jätkuvalt EAS.

Kultuurieelarve kasvab taas

Valitsuses 24.09.2013 heakskiidu saanud 2014. aasta riigieelarve eelnõu järgi kasvab ministeeriumidest kõige rohkem kultuuriministeeriumi eelarve, nimelt 21% (delfi.ee). Selle abiga rajatakse Nukuteatri uus saal, uuendatakse Vanemuise lavatehnikat ning rekonstrueeritakse Ugala Teater. Samuti tõusevad 40 % võrra Loomingule ja Akadeemiale kirjutavate Eesti autorite honorarid.2016. aastaks valmib Eesti Rahva Muuseumi hoone. (http://uudised.err.ee/index.php?06287821)

Riigipalgalistele kultuuritöötajatele terendab keskmiselt viieprotsendiline palgatõus. Kahtlemata on selleks tagumine aeg, arvestades seda, et 2009. aastal kärbiti palkasid kultuuriasutustes ca 9-10%, ning need kärped on mõnes asutuses osalt kestnud tänini. Kui juba Äripäevas ettevõtjad rõhutavad üksteise järel vajadust maksta töötajatele paremat palka, on selge, et n-ö ühiskondlik kokkulepe palgatõusuks on saanud üldiseks.

Tööstus kasvab taas

Eesti rõivatööstuse uus tõus (vt MKMi analüüs ja selle peegeldusena  Äripäev 22.08.2013, Postimees e24 19.08.2013) toimub loodetavasti senisest tihedamas koostöös disaineritega.

Koos teiste tööstusharudega tahaks näha kasvamas ka kodumaist filmitööstust (Delfi 18.08.2013). Vajaliku programmilise aluse annab selleks kinoinimeste aktiivsel osalemisel PwC poolt koostatud dokument "Eesti filmi arengusuunad 2012-2020". Üht-teist on seal vananenud või realiseerimatu (nt tegevuskavas välja pakutud rahastuskava), kuid üldjoontes on tegu väärtusliku tervikuga, mis ei ole ka liialt deklaratiivne. Soovitan ka teistele loomevaldkondadele sarnase dokumendi koostamist.

Paar lugemissoovitust veel:
-  Barcelona Disainikeskuse projekt €Design – Measuring Design Value. Selle eesmärk on  määrata ja luua suunised, et mõõta disaini kui majandustoodangu tegurit ja selle mõju SKP-le.   

- Triin Ojari lugu endiste tööstushoonete taaselustamisest (Põhja-Tallinna näitel) ajakirjas Maja 07/2013

Fab lab, IKT ja meelelahutus

Teaduskeskus Ahhaa teeb palju tänuväärset tööd teadussaavutuste populariseerimisel ja rakendamisel meelelahutuseks. Seda tegevust saavad aga teha teisedki - ja osalt virtuaalses keskkonnas. Ning lootkem seejuures, et ei realiseeru väga fataalsel kujul president Ilvese poolt esile toodud probleem - eraettevõtetesse kogunevate andmemassiividega kaasnevad riskid (nt intervjuu Postimehele 11.07.2013).

Disaini valdkonda on IKT tugevalt sisse tulnud nt fab lab kontseptsiooniga, mis tähendab väikesemahulist digiteeritud tootmispinda. Fab lab'e on juba tegutsemas üle maailma, näiteks Soomes on Media Factory Aalto ülikooli juures. Fab lab on lühend sõnapaarist fabrication laboratory ning see võimaldab nt kiiret innovatiivsete toodete prototüüpide tootmist.

Ja muidugi on koolinoortele ülimalt atraktiivne selline avastuslik ning vahetut järgiproovimist võimaldav keskus nagu prantslaste Carrefour Numerique / Universcience.

Mikrofirmade kasvunäiteid

Edastades teateid loomemajanduse alalt, kus masu-mõjud tunduvad leevenevat:

oma ettevõtte majandusnäitajaid on 2012. aastal kasvatanud paljud loovisikud, kelle esitatud aastaaruannete sisu on meediasse jõudnud:
- näitlejad Evelin ja Priit Võigemast ning Ivo Uukkivi,
- teleprodutsent Raivo Suviste
- kirjanik ja stsenarist Indrek Hargla
- muusikud-meelelahutajad Tanel Padar, Ivo Linna, Anne Veski, Jaan Tätte
- ajakirjanik ja muusik Mihkel Raud
- muusikud Koit Toome, Vaiko Eplik, Uku Suviste,


Ühest küljest paneb korraks mühatama, kui ajakirjanikud teevad ridu ja täidavad formaati, sorides tuntud isikute avalikkusele kättesaadavates raha-asjades. Samas tuleb tunnistada, et kindlasti võivad need kolleegide kasvunumbrid anda indu mõnele tublile näitlejale või muusikule oma väikeettevõtte loomiseks.

Kui siit edasi mõelda, siis kindlasti jääb suur osa pere- või sõbrafirmadest ka tulevikus mikrofirmadeks, millel ei ole kasvuambitsiooni märgatavalt käivet tõsta ja töötajaid värvata. Ent las needki tegutseda, sest inimesed saavad ju oma eluga hakkama, pühenduvad oma kutsumusele ja maksavad ka riigile makse.

Lähiaastail tahaks aga näha üha enam tõsiste kasvusoovidega loomeettevõtjaid, kes ei rahuldu elustiiliettevõtlusega, vaid on valmis täiendavat tööjõudu palkama, mõne teise olemasoleva firma ühendamisega ärimahtu laiendama ja kindlasti ka oma tooteid-teenuseid eksportima. Kuna inimressursid on Eestis piiratud, siis just sellised kasvule orienteeritud ettevõtted toovad meie ette tegelikud edulood ja tagavad kapitali kasvamise. Seepärast tunnustakski eriti Crunch Industry't uue kaubamärgi turuletoomise ja tegevuse laiendamise eest. See, millist stiili muusikat keegi teeb või milliseid kunstilisi eesmärke endale seab, pole antud kontekstis mõistagi lihtsalt üldse teema.

Mõtlematuse vili Vilniuses

Leedu alanud eesistumist EL-is, nagu ka Läti eesistumist aastal 2015, on Eestil kindlasti põhjust hoolikalt silmas pidada. Saame õppida heade naabrite nii korda- kui altminekutest. Ühe väärtusliku õppetunni andis Leedu Seimi ette mahajäetud purskkaevu varjamiseks püstitatud dekoratiivne püramiid. Selle neljal küljel kujutati Euroopa kontuurkaardile paigutatud Leedut eri ajastutel, neist ühel juhul ajaloolist tõika, et Leedu suurvürstiriik ulatus 600 aastat tagasi, suurvürst Vytautase ajal, Läänemerest Musta mereni.

Leedulastele on see asjaolu alati olnud rahvusliku uhkuse kasvuallikas ja oluline identiteedifaktor. Antud juhul osutus aga skandaalseks asjaolu, et 15. sajandi Suur-Leedu on avalikus linnaruumis paigutatud tänapäevaste riigipiiridega Euroopa kaardile. Nõnda on Leeduga kaetud oluline osa Ukraina, Venemaa ja Poola territooriumist – ning Valgevenet nagu polekski.  Episood ajaloost on pandud tänapäevasesse kastmesse – ning tüli majja toodud. Arutelu, kas tollase vürstiriigiga seonduv vaimne pärand kuulub üksnes Leedule, on nagunii juba ammune. Ühtlasi on aga küsitav, kuivõrd see seostub Euroopa Liidu eesistumisega.

Hea õppetund ka Eestile – kui kutsume endale külalisi ja räägime sellest, mida ise enda juures oluliseks peame, tuleks enne korraks läbi mõelda, kas see on ka külalistele oluline ja sarnaselt mõistetav. Monumentaalobjektide sümbolkeel on seejuures teadagi eriliselt tundlik teema.

Disainist

Kui 30 aastat tagasi defineeriti disaini tööstuskunstina, siis nüüd pole see kahtlemata enam nii. Ka autoriteetne allikas, Eesti keele seletav sõnaraamat defineerib: disain on teaduse, kunsti ja tehnoloogia sünteesil põhinev igakülgne sihikindel keskkonna kujundamine.
Niisiis pole ootamatu, et disainida saab ka riigiasutuste avalikke teenuseid -  Sotsiaalkindlustusameti ööpäevaringset erihooldusteenust, ettevõtete statistilise info esitamist Statistikaametile ja elaniku õige elukoha registreerimist.

Ning seda, et disain taotleb järjest enam mitte lihtsalt ilu ja esteetikat, vaid ka käepärasust ja praktilisust, kajastab Cannes'is välja antud Disainilõvide auhindade valik. Ning kui Tartu LMK korraldab Disaininädala, võivad sealt värskeid ideid leida ka seni disainikauged töösturid.

Selgema segmenteerimise huvides suunab EAS disainiprojektid eelkõige disaininõustamise meetmesse, senisesse innovatsiooniosaku meetmesse (mille abikõlbulikest tegevuste seas vastavalt MKM määrusele on ka disainiga seonduv) jääb otseselt sisse vaid tööstusdisain (kuid kindlasti mitte nt kodulehekülgede kujundamine vms).   

Disain tugevdab konkurentsivõimet

Aprillikuu 2013 ÄP Juhtimine (lk 26-27) tutvustab artiklis "Disain ergutab müüki" selleteemalisi mõtteid ehitusvahu tootjalt Krimelte'lt (kes sai 2011 parima disanirakendaja tiitli) ning AS Premia Foods'ilt, Tele2 Eestilt ja Selverilt.
- Teoreetilise põhja annab aprillis TNS Emoril valminud Disainikasutuse uuring. Niisiis: disaini rakendamine tõstab ettevõte konkurentsivõimet.
- Ühe praktilise näite pakub Disainibuldooser, mis aitab tekitada uut äri ja luua uusi kasvuallikaid olemasolevale.
- Disaini rakendamist ettevõtluses käsitleb ka raamat "Kuidas leiutada jalgratast?"

Sama teemat Soomes ja rahvusvahelisel tasandil uuris Design ROI 2012. aastal. Tulemus: Soome ettevõtetest 47% protsenti usub, et nad saavad hakkama ilma disainita, ja 23% arvab, et disain ei sobigi nende ettevõttele. Kasvuruumi on niisiis ka põhjanaabritel.

Soome moedisainer Kirsi Lille on koostanud ka uurimuse "Tevallako tulevaisuuden?" moe ja disaini kasutamata potentsiaalist. Sealt tuleb välja, et väikseid disainiala ettevõtteid ei osata ka Soomes ühiskonna tasandil hinnata, kuna ei mõisteta nendes peituvat ekspordi- ja kasvupotentsiaali.

Edulood Eestis:
- Hic Trading, rahvusmustriga kinkekottide tootja
- Joik, lõhnaküünalde ja looduskosmeetika tootja, eksportöör Jaapanisse
- Meiren Engineering, lumesahatootja

Föderaliseeruvast Euroopast

Paar mõtet, mis tekkisid Euroopa päeva puhul korraldatud Jüri Raidla ja presidentIlvese arutelu jälgides. Postimees avaldas sellest arutelust lühikonspekti, samuti minupoolse teemaarenduse.

 

Eesti jaoks on suund Euroopa Liidu föderaliseerumisele kindlasti toetamist vääriv, mistõttu Jüri Raidla poolt toodud argumentatsiooni tasub meie poliitilistel jõududel põhjalikult läbi töötada.

 

Need vaatlejad, kes väljendavad föderaliseerumise osas hirme, pelgavad kujuteldavat resultaati, olgu selle koondnimetuseks Euroopa Ühendriigid vms. Inimlikult ju mõistetav hirm, kuid see ei tohi jääda prevaleerima poliitikaloomes. Nimelt, Eestil tuleks föderaalsema Euroopa teemal keskenduda mitte õhtumaisel moel resultaadile, vaid hoopis protsessile.

 

EL ei saa ju resultaadina kunagi valmis. Turbulentsetes oludes, kus meil pole täit kindlust hoopis lühema ajaperspektiiviga arengute kohta, näiteks seoses eurotsooniga, pole ka mõtet muretseda kauguses terendava föderaal-Euroopa pärast. Kultuuri ja identiteediga seotud aspektid, mille pärast Eestis föderaalset Euroliitu peljatakse, on olulised ka suurriikidele - ning neil on EL-s jätkuvalt ja paratamatult erinevad huvid. Seepärast, kui Eestil olekski põhjust mõne „liigselt föderaalse“ suundumuse pärast muret tunda, võime olla kindlad, et ühel või teisel suurriigil on juba olemas selle vetostamiseks põhjalik tegevuskava. Väikeriigid ei pea raiskama oma piiratud ressurssi võitlustele, mida suurriigid nagunii ise omavahel võidelda tahavad. Just sellisesse konteksti asetub ka tsitaat president Ilveselt: „olemasoleva kooslusega pole võimalik luua sellist föderaalstruktuuri, mida me tahame“. Eesti võib kindlalt toetada föderaliseerumist, teades, et selle protsessi tulemus ei ole nagunii unitaarsel moel ühendatud Euroopa, vaid palju proosalisem – järgmise Euroopa pinnal vallanduva sõjalise konflikti tõrjumine võimalikult kaugesse tulevikku.

 

Mida aga tasub Eestil ja teistel väiksematel liikmesriikidel väga teraselt jälgida, on need olukorrad, kus huvide lahknevusjoon jookseb suurte ja väikeste riikide vahel. Ehk kus reegleid kiputakse kujundama vaid suurtele mõnusateks. See puudutab ka EL-s juba toimunud ja veel eesseisvaid laienemisi, samuti nende järel realiseeritud finantstoetuste jaotusplaani. Mõnedki vanemad ja suuremad liikmesriigid, kus on Kesk- ja Ida-Euroopa suunas vaadatud üleoleva pilguga, tegelikult vajavad nende riikide võrdväärsemat debateerimispositsiooni, nende värskeid ideid ja tegutsemisindu, et Euroopa ei manduks mugavustsooni. Majanduseski tõuseb Euroopa konkurentsivõime säilimiseks vajalik innovatiivsus esile pigem värskema pilgu säilitanud liikmesriikidest. Teisisõnu, ka Eesti kohus on mitte olla rõõmsalt nõus kõigega, milles suurriigid omavahel tunduvad kokkuleppele jõudvat, vaid leida omale partnereid ja kujundada nendega aktiivset koostööd oma huvidest lähtuvalt.

 

Auväärt Jüri Raidla arvamus, et analoogiliselt USA kujunemisloole jääb ka uuenenud Euroopa lõplikuks kujundajaks kõrgeim kohtuvõim Luksemburgis, vajab kindlasti täiendust. Läbi kohtupraktika kinnistuv reeglistik on ülioluline, kuid ikkagi reaktiivse olemusega - ent Euroopa vajab ka poliitilist kujundustööd proaktiivsete ambitsioonide ja visioonide alusel. Euroopa Kohus ei loo institutsioone, selleks on ikkagi vaja uusi tulevikukonvente.

 

Euroopa Liit on jätkuvalt väga erinev Nõukogude Liidust - ka rohujuuretasandil. Kui totalitaarrežiimi tingimustes oli oma peaga mõtlemine ülimalt ebasoovitav, siis EL-s on see elus hakkamasaamiseks – sõltumata föderaliseerituse astmest – lihtsalt möödapääsmatu.

 

Ceterum censeo: Eestil pole vaja karta.

avaldatud Postimees Online's 09.10.2013

24.02.2013 Presidendikõnest

President Ilvese kõne oli otsekohene ja tõsine – ning sellisena väga hästi kokkusobiv järgneva kontserdiga, kus kuulsime Anu Tali dirigeerimisel ERSO esituses head valikut eesti sümfoonilisest muusikast. Riigipea leidis oma kõnes tänasele päevale üsna sobiliku balansi, et positiivsest rääkides jääda ikkagi usutavaks ja negatiivsest rääkides mitte muutuda ülearu moralistlikuks. Loomulik on, et Ilves kordas oma põhisõnumit presidendina: kodanikuna on igaüks meist oma riigi omanik. Sellest rääkimine on jätkuvalt vajalik.

Oluline koht kõnes oli tõdemus, et Eesti makromajanduslik edu ei paku eriti lohutust mikrotasandil igapäevase toimetuleku pärast muretsevatele inimestele. Ausameelne tunnistus, et riigipea ise ei tea sellele probleemile kiiret lahendust, sunnib mõnegi kaaskodaniku lähiajal ilmselt nukralt küsima, et kes siis veel teab? Igal juhul ei tohi see mureküsimus vastuseta jääda – see võiks kindlasti olla üks presidendilt tunnustuse saanud Rahvakogu ees seisvaid ülesandepüstitusi.

Presidendi kõnes polnud eriti retoorilist kõrgstiili, lendlausete sõnastamise püüdu ega ambitsiooni katta sõnumitega kõigi ministeeriumide tegevusala. See kõne väljendas otsekui murelikku eelaimdust, et ees seisavad raskemad ajad.

Tähelepanuväärne oli ka, et kõne tegeles üheselt koduste asjadega, kuigi Ilvesel oleks kindlasti mõndagi öelda ka välispoliitilistel teemadel. Eks see ole tänasele Eestile tunnuslik ja omamoodi ka õige, sest iga riigi tõsiseltvõetavus rahvusvahelises plaanis saab tugineda eelnevalt kodutöödes saavutatud tugevusele.

Eraldi tunnustaks Rahvusringhäälingu telemeeskonna head tööd – kõne oli korralikult läbi töötatud ja kuulajaskonna seast suudeti üles leida ridamisi teemakohaseid persoone.

Muljetavaldava kontrastse kujundi lõid Elmo Nüganeni lavastuses kätlemist etendavad lapsed Arvo Pärdi poolt Lennart Merile pühendatud muusikalise hüvastijätu taustal. See oli väärikas, ent varjamatult mureliku alatooniga aastapäev.

avaldatud Postimees Online's 25.02.2013

Londoni asemel Ida-Euroopa

Londonis on ärilist rahvakogunemist korraldada kallim kui mandri-Euroopa pealinnades, pajatab meetpie.com analüüs. Isegi siis, kui ürituse kulude hulka arvestada Easyjeti lennupiletid London Gatwickist. Kümnest analüüsis kaasatud pealinnast aga ainult üks asub endises idablokis, nimelt Budapest - ja see saabki kõige kuluefektiivsema kohtumispaiga tiitli.

Tallinn on ju praegu samamoodi Easyjetiga otse ligipääsetav, ja muude kulude suhtes ka Budapestiga võrreldes vägagi konkurentsivõimeline. Travel industry kolleegidele head arvutamist rahaliste argumentide sõnastamiseks turundustöös!

EAS-i Lm toetused

Lühike ülevaade loomemajanduse valdkonnaga seonduvatest toetusskeemidest - väike osa kogu EAS-i programmidest ja toetustest.
Otsuseid teevad hindamiskomisjonid,
programme kujundatakse vastavalt eelnevatele uuringutele.

Kogunenud praktika alusel on koostatud rida trükiseid, nagu:
- Loomemajandus Eestis 2009 / Creative industries in Estonia 2009
- Loomemajandus Eestis: jagatud kogemus
- Loomemajandus Eestis: jagatud kogemus 2
- Täiusliku disaini lähteülesande koostamine
- Intellektuaalse omandi kaasuste kogumik

Loomemajanduse tugistruktuuride toetus. Allikas: ERDF (Euroopa Regionaalarengu Fond) läbi MKMi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi), eelarve perioodiks 2007-2013 on 6,26 mln €. Hetkel suletud, varem toimunud kaks vooru. Eesmärk: piirkondlike ja valdkondlike arendukeskuste toetamine (pressiteade 07.09.2009)

Esimeses taotlusvoorus (15.09. - 01.12.2009.a, eelarve oli 4,92 mln € = 77 mln EEK) said toetuse Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise SA, Tartu Loomemajanduskeskus SA, Viljandimaa Loomeinkubaatorid SA, Tallinn 2011 SA, Eesti Digikeskus MTÜ, Eesti Disainikeskus MTÜ ja Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ loomemajanduse tugistruktuuride arendamise projektide realiseerimiseks.

Teises taotlusvoorus (01.09. - 01.11.2011.a, eelarve oli 1,34 mln €) said toetuse Eesti Disainikeskus MTÜ, Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ, Eesti Muusika Arenduskeskus MTÜ, Eesti Filmi Sihtasutus, Eesti Teatri Agentuur SA, Eesti Kirjastuste Liit MTÜ, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus MTÜ, Tartu Loomemajanduskeskus SA ning Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus.

Ettevõtlus- ja innovatsioonialaste teadmiste ja oskuste ning teadlikkuse arendamise
programm (TOTS): Loomemajandus. Allikas: ESF (Euroopa Sotsiaalfond) läbi MKMi. Tegevusi viiakse jooksvalt ellu. Toetatavaid häid algatusi mõõdetakse kaasatud ettevõtjate arvu ja projektide hulgaga.

Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmise vedur on olnud Loov Eesti, samast ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse programmist on finantseeritud ka Eesti loomemajanduse olukorra uuringut ja kaardistust (2009, Eesti Konjunktuuriinstituut). Uus uuring valmib suvel 2013.

Peale nende loomemajanduse valdkonna skeemide on Ettevõtete tootearenduse- ja tehnoloogilise võimekuse arendamise üks toetustest Innovatsiooniosakute toetus. Allikas: ERDF läbi MKMi, eelarves 2009-2013 on 2,9 mln €. Vt kehtivat korda. Taotlusi (üksiktaotlus kuni 4000 €) võetakse vastu jooksvalt. ENG

Ettevõtete võimekuse arendamiseks on kujundatud Disainjuhtimise alane nõustamisteenuse toetus. Allikas: ESF läbi MKMi. Eelarve: 500 000 €, ühe projekti kohta antakse toetust 1600 - 5000 €.  Vt 26.01.2012 infopäeva slaide. ENG

Intellektuaalomandi kommertsialiseerimisega ülikoolides, nt tootedisaini alal seondub Arendustöötaja kaasamise toetus, mille taotlusi võetakse vastu jooksvalt, allikas on ESF läbi MKMi.

EAS on koondanud oma veebi ka vastused taotlusvoorude puhul korduma kippunud küsimustele - a la mis on eelnõustamine, mis konsultatsioon jne.

Lm ministeeriumide tööjaotuses; MKM-i määrus

Loomemajanduse käsitlusi programmdokumentides, vol. 3:

Loomemajandus kuulub ettevõtluse ühe valdkonnana mõistagi Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse (kus tegutseb ka EAS, kelle materjalid toetamise põhimõtetest jms asuvad www.eas.ee/loomemajandus ). Ministri määrusega on kehtestatud 2009. aastal jõustunud, ent hiljem oluliselt muudetud "Loomemajanduse tugistruktuuride toetamise tingimused ja kord". See on ka ainus Riigi Teatajas sisalduv normatiivne tekst, mis tegeleb üheselt eelkõige loomemajandusega.
 
Määruses on ka defineeritud:
- Loomemajandus on valdkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise.
- Loomemajanduse valdkondadeks on: arhitektuur, audiovisuaalvaldkond, disain, etenduskunstid, kirjastamine, kunst, kultuuriväärtused, käsitöö, meelelahutustarkvara, muusika, reklaam;
- Loomeettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb loomemajanduse tegevusvaldkonnas;
Aja jooksul on nii meetme eesmärgid kui tegevused pisut muutunud.
- Nii näiteks on kaotatud enamus viiteid Euroopa Komisjoni regionaalabi määrusele (EÜ) nr 800/2008;
- Välja on jäänud loomeinkubaatori määratlus ja inkubatsiooniteenuse kirjeldus, inkubaator ei saa enam olla toetuse taotleja.
- Määrusest on välja jäetud materiaalse vara kasutamine - ehitiste projekteerimise ja ehitamise ning kinnisvara soetamise kulud pole enam abikõlbulikud. 
- Arenduskeskused (varasema ühtlase toetuse maksimummääraga kuni 15 000 000 EEK) on 15.07.2011 muudatusega jaotatud valdkondlikeks (toetuse maksimummääraga kuni 125 000 eurot) ja piirkondlikeks (toetuse maksimummääraga kuni 75 000 eurot). Seetõttu on ka kaotatud Harjumaale ja Tallinnale kehtinud regionaalabina antava toetuse 10%-lised kitsendused.
- Määratlemist vajavate mõistetena on lisandunud "õppereis", "eksport", "sihtturg", "valdkondlik ekspordiplaan" ja "välismess" - teisisõnu, tähtsustunud on eksporidle orienteeritus.
- Varem konkreetselt sihtasutuse juhatusele määratud ülesanded on nüüd antud üldisemalt lihtsalt sihtasutusele.
- Projekti abikõlbulikkuse periood on jätkuvalt 24 kuud, ent põhjendatud juhtudel võib seda pikendada kuni 36 kuuni.
- Täpsustatud on taotluste hindamisreegleid (§7 p 2): Juhul kui rahuldatud taotluste summa ületab taotlusvooru eelarvet, rahuldatakse taotlused vastavalt hindamise tulemusena tekkinud pingereale. Võrdsete hindamistulemuste korral eelistatakse taotlust, millel on suurem omafinantseeringu määr. Juhul kui omafinantseeringu määr on samuti võrdne, eelistatakse taotlust, mis on saanud enam punkte esimese hindamiskriteeriumi eest.
- Aruandlusperiood on põhjendatud juhtudel vähendatud 2 kuule, lisandunud on projekti elluviimise järgsed aruanded, mida esitatakse iga-aastaselt kuni 2 aasta möödumiseni projekti lõpptähtajast.

Loomemajandusega tegeleb vastavalt oma põhimäärusele (§6 p 17¹) ka Kultuuriministeerium, kes korraldab koostöös teiste ministeeriumidega loomemajanduse arenguks soodsate tingimuste loomist (vahetuks korraldajaks arendus- ja personaliosakond). Kultuuriministeeriumiga peab EAS kooskõlastama ka loomemajanduse tugistruktuuride toetusmeetme eelarve jagamise taotlusvooru eelarveteks.

Kolmas ministeerium tööjaotuses on Välisministeerium, kus põhimääruse kohaselt:
§4 p 8 - Välismajanduse ja arengukoostöö osakond (- - -) otsib aktiivselt võimalusi Eesti loomemajanduse ekspordiks; korraldab koos teiste ministeeriumide ja institutsioonidega Eesti kultuuri tutvustamist välisriikides.

Haridus- ja teadusministeerium kasutab ühe projektide hindamise valikukriteeriumina panust loomemajandusse (kui taotlejaks on kõrgkool) perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste meetme „Kõrgkoolide ning teadus- ja arendusasutuste õppe- ja töökeskkond” taotlusvoorudes (§23 p 5).

Teine analoogiline haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud akt on "Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamise meetme tingimused ja investeeringute kava koostamise kord", milles mõistena on määratletud loovuse ja ettevõtlikkuse arendamine kui sisend loomemajandusse ehk ettevõtete innovatsiooniprotsessi ja tootearendusse panustav kultuuriline ja kunstiline loovus, mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise (§2 p 7). Sama määruse § 3 p 3 lg 3 kohaselt on Kõrghariduse õppeinfrastruktuuri kaasajastamisel investeeringutoetuse andmise üks alaeesmärk toetada tegevusi, mis: "on suunatud töö- ja elukeskkonna kvaliteedi tõstmisele läbi loovuse ja ettevõtlikkuse arendamise".

LM uuringud ja alusdokumendid

- Loomemajandus Eestis - http://www.creativeindustries.ee/et

 

- Loomemajanduse näitajad. Statistikaamet 2012

 

- Creative industries spillovers in the frame of the ESSnet Culture project. Study compiled by Külliki Tafel-Viia, Andres Viia, Alari Purju, Erik Terk, Aado Keskpaik and Georg Lassur. TLU 2011 

Ragnar Siil 03.04.2013:
Loomemajandusele luuakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt eraldi riiklik programm ettevõtluse strateegia osana (analoogideks Eesti välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava 2012-2014 Made in Estonia ning MKMi Aasia programm). Soovime põhjalikult analüüsida seniseid tegevusi - kaardistada edukad projektid, inkubaatorid, keskused ning jätkata nende tegevustega, mis on ennast õigustanud. Juunis valmiv Konjunktuuriinstituudi loomemajanduse kaardistamise uuring annab kindlasti valdkonnast selgema pildi.

Vahendeid tuleks rohkem fokusseerida. Kui seni on antud paljudele natuke, siis nüüd liigub kogu Euroopa tugevamate kasvuvaldkondade välja valimise poole, olgu siis nendeks näiteks muusika, disain, film või arhitektuur. See nimekiri ei ole muidugi lõplik. Kultuuriväljundiga valdkonnad nagu kirjandus, kunst, teater võiks pigem jätkata kuluuriministeeriumi toetustel, mitte tingimata EL vahenditest.

Otsime võimalusi lisaks otsetoetustele suurendada finantsinstrumentide osakaalu. Pakkuda mitte tagastamatuid toetusi, vaid garantiisid, laene ja vahendeid, mille eesmärk on toetada sektori arengut välistoetustest sõltumatult. On oluline, et kui EL rahad ühel päeval kaovad, ei kukuks valdkond või konkreetne projekt kokku. Pakkuda mitte ainult ettevõtlustoetusi, vaid piirkondlikku arengut soodustavaid programme ning panustada senisest enam kultuuriturismi. Vajalik on soodustada suurt rahvusvahelist mõõdet omavaid spordi ja kultuurisündmusi ning turismi toetavat infrastruktuuri.

Lm intervjuusid ja artikleid

Ragnar Siil - EPL 30.09.2006 (ja toimetajaveerg), Loov Eesti 03.04.2013,

Indre Ibrus - EPL 21.12.2010

Kate Oakley - EPL 23.07.2009

Anu Lõhmus - EPL 13.08.2009

Robert Marijnissen - EPL 04.09.2009

Mart Niineste EPL 20.07.2011: Kultuurieksport: Kuidas soomlased kultuuri ja majanduse ühte patta panid

Lm uudistevoogudest

15.04.2013 Majandussurutis räsis enim kunsti ja reklaami (EKI uuringust 2013)
05.04.2013 Ministeerium soovib loomemajandusse rohkem EL-i raha suunata
14.01.2013 Loomeettevõtete arv on kümne aastaga kahekordistunud
18.12.2012 Euroopa Liidu loomemajanduse töögrupi juhina jätkab Eesti esindaja
14.09.2009 Loomemajandus elab Eestis alla oma võimete (EPL)

Konkurentsivõime kava "Eesti 2020"

Loomemajandusest strateegilistes dokumentides vol.2

Konkurentsivõime kava "Eesti 2020", kinnitatud valitsuse poolt 26.04.2012:

8. (- - -) Tarvilike meetmetena tuleb rakendada

tootmiskorralduse-, disaini-, IT- ja intellektuaalomandi auditi  meede, vaadata üle ja vajadusel muuta riigihangete regulatsioon riigile oluliste valdkondade (innovatsioon, ressursisääst, disain, loomemajandus, kosmosetehnoloogiad) arengu üheks veduriks.

 

9. Loomemajanduse, IKT ja võtmetehnoloogiate potentsiaali suuremaks kasutamiseks tulevikus on vajalik

soodustada valdkondi integreerivaid tegevusi väljaõppe ja rahvusvahelistumise valdkondades, aga ka rahastamises. Täiendava lisandväärtuse loomiseks valdkondade koostoimest tuleb pöörata

tähelepanu inimkapitali võimekuse tõstmisele kõige laiemas tähenduses. Edukate koostööplatvormide loomine eeldab valdkondade eripärasid arvestada oskavate inimeste ning

soodsa keskkonna olemasolu.

 

IKT ja teiste võtmetehnoloogiate kui horisontaalsete valdkondade kasutamine teiste valdkondade protsesside parandamiseks või uute algatuste loomiseks vajab uuele tasemele viimiseks

sihitud arendusstrateegiaid.

Meetmetena tuleb välja töötada loomemajanduse ettevõttele sihitud

ekspordimeede, loomeettevõtjale väliskonkursil osalemise toetusmeede, luua „Creative Centre“ sarnaseid arenduskeskkondimeetmed ettevõtjate, loomeinimeste ja IKT valdkonna esindajate koostöö soodustamiseks,  tegevused loomeettevõtjate arenguprogrammi sisustamiseks, toetada loomemajanduse allvaldkondi esindavate liitude kutsesüsteemi loomist. Luua fookusvaldkondade suuremaks sidustamiseks IKT-ga teekaardid ning meede teenusmajanduse ettevõtete arendamiseks.

"Eesti 2020" tegevuskava 2011-2015:
- I Meetmete arendamine loomemajanduse mõjusamaks toetamiseks (lk 9);
- II Integreeritud lähenemiste soodustamine loomemajanduse, IKT ja teiste võtmetehnoloogiate koostoime mõju suurendamiseks;
- III Inimkapitali võimekuse tõstmine valdkonnaüleste eesmärkide saavutamiseks (lk 10).

- Analüüsida võimalusi täiendamaks ettevõtlustoetuste taotluste hindamismudeleid horisontaalsete kriteeriumitega (nt. koostöö, loomemajanduse, innovatsiooni, võtmetehnoloogiate, ressursisäästlikkuse, jms).*

-  Luua läbi klastriprogrammi arendamise võimalusi välisinvesteeringute edukamaks kaasamiseks, meditsiini, küberkaitse, messinduse, loomemajanduse ja disaini valdkondade toetamiseks ning digitaalsete demokeskuste rajamiseks.*