Loomemajandus saab sellest diskussioonist küll pooltargumente juurde. Ning mõni lähiaastate suurem investeering (nagu on nt aadressile Punane tn 76 planeeritav lõbustuspargiga meelelahutuskeskus, vt 03.12.2013 Äripäev ja Delfi), võiks pakkuda hulgaliselt tellimusi ka loomeettevõtetele. Loomemajandusest rahvuslikumat kapitali ju polegi. Ja isegi, kui kapitalil ei ole rangelt võttes rahvust, siis kapitali omanikul ju on.
Armin Kõomägi: ise tuleb
ettevõtjate iibe eest hoolitseda (Äripäev 02.12.2013)
Meid teeb tugevamaks see, kui me suudame
oma eripära eksportida, kuid oma rahvusliku kapitali kandjad oleme meie ise ning
kui meid ennast on vähe, siis pole ka ettevõtjate iive väga positiivne, arutles
Armin Kõomägi Äripäeva investeerimisfoorumil.
“Meie ise oleme oma rahvusliku kapitali kandjad, me ei tohi lukustada end loomaaeda, kus elavad kapitalistid, vaid kõik uksed ja väravad peavad olema kogu aeg lahti, et uusi tegijaid saaks juurde tulla,” rääkis Kõomägi.
“Meie intellektuaalne kuvand loob ka meie suhted teiste riikidega. Rahvusliku kapitali missioon on domineerida eelkõige oma kodumaal, aga ainult kodumaal võimutsemisega kaugele ei jõua, eriti Eesti-suguses üliavatud ühiskonnas.”
“Meie ise oleme oma rahvusliku kapitali kandjad, me ei tohi lukustada end loomaaeda, kus elavad kapitalistid, vaid kõik uksed ja väravad peavad olema kogu aeg lahti, et uusi tegijaid saaks juurde tulla,” rääkis Kõomägi.
“Meie intellektuaalne kuvand loob ka meie suhted teiste riikidega. Rahvusliku kapitali missioon on domineerida eelkõige oma kodumaal, aga ainult kodumaal võimutsemisega kaugele ei jõua, eriti Eesti-suguses üliavatud ühiskonnas.”
Rahvuskapitali
nurgakivid. Rahvusliku kapitali mõistmiseks tuleb Kõomägi sõnul vaadata
majandust ja kultuuri koos. “Nende kahe nurgakiviks on Eesti kaks olulist kivi –
paekivi ja põlevkivi. Meie rahvusliku kapitali ajalugu on uuritud seni aga
palju hilisemast perioodist kui neli miljonit aastat tagasi, mil need kivid
tekkisid,” tõdes ta.
Rahvuskapitali kujunemist viimasel paarikümnel aastal on Kõomägi meelest kujundanud suuresti turu väiksus, mis on ka põhjuseks, miks väliskapital nüüd Eestist lahkub.
Olulisim mõjutegur on aga olnud usaldusväärne ja pragmaatiline eesti kultuur, millest peavad lugu välisinvestorid, kes ei karda, et me jookseks neid kohe tüssama ja tühjaks lüpsma. “Kultuur aitas meid hoida, kui meie rahvuslik kapital oli nõukogude ajal täiesti hääbumas. Nüüd, kui kapitali on piisavalt, tuleb meil samamoodi hoida kultuuri.”
Rahvuskapitali kujunemist viimasel paarikümnel aastal on Kõomägi meelest kujundanud suuresti turu väiksus, mis on ka põhjuseks, miks väliskapital nüüd Eestist lahkub.
Olulisim mõjutegur on aga olnud usaldusväärne ja pragmaatiline eesti kultuur, millest peavad lugu välisinvestorid, kes ei karda, et me jookseks neid kohe tüssama ja tühjaks lüpsma. “Kultuur aitas meid hoida, kui meie rahvuslik kapital oli nõukogude ajal täiesti hääbumas. Nüüd, kui kapitali on piisavalt, tuleb meil samamoodi hoida kultuuri.”
Killuke kasumist kultuuri
hüvanguks. Kõomägi arvab, et iga Eesti ettevõte võiks eraldada 2
protsenti oma kasumist kultuurile. See teeks ühes aastas eesti rahvuskultuuri
hüvanguks 60 miljonit eurot lisaraha. Kultuurkapitali eelarve on vaid 23
miljonit eurot aastas.
“Rahvusliku kapitali üks tõsisemaid missioone on toetada rahvuskultuuri. Meie õhuke riik meeldib ettevõtjatele, sest nii on maksud madalamad ja asjaajamine lihtsam. Selle võrra peame aga olema ise aktiivsemad oma kultuuri toetamisel.”
Kui juba kord hakata ettevõtjaks, siis võiks Kõomägi arvates investeerida aeg-ajalt uutesse äridesse, eriti alustavatesse ettevõtjatesse, kel on huvitavad ja ambitsioonikad ideed, kuid mitte veel eriti oma kapitali.
“See on meie endi vastutus, et meie kõrvale tekiks uus põlvkond, kes võtaks ühel päeval meie ettevõtted üle ja hakkaks mõtlema juba võimalikult varakult kui ettevõtjad.”
“Rahvusliku kapitali üks tõsisemaid missioone on toetada rahvuskultuuri. Meie õhuke riik meeldib ettevõtjatele, sest nii on maksud madalamad ja asjaajamine lihtsam. Selle võrra peame aga olema ise aktiivsemad oma kultuuri toetamisel.”
Kui juba kord hakata ettevõtjaks, siis võiks Kõomägi arvates investeerida aeg-ajalt uutesse äridesse, eriti alustavatesse ettevõtjatesse, kel on huvitavad ja ambitsioonikad ideed, kuid mitte veel eriti oma kapitali.
“See on meie endi vastutus, et meie kõrvale tekiks uus põlvkond, kes võtaks ühel päeval meie ettevõtted üle ja hakkaks mõtlema juba võimalikult varakult kui ettevõtjad.”
Armin Kõomägi modelleeris eesti
rahvuskapitali valemi
A=B*(C+D)
A – rahvuslik kapital
B – rahvuskultuur
C – riigi varad ja investeerimisvõimekus
D – erasektori varad ja investeerimisvõimekus
X – geopoliitiline indeks
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar