Sestajast, kui 18 aastat tagasi töötasin Välisministeeriumi protokolliosakonnas, olen olnud seotud riiklike tseremooniate korraldamisega. Aastate jooksul olen aidanud neid korraldada riigipeal ja tema kantseleil, Riigikogul ja Vabariigi Valitsusel, Riigikohtul ja mitmel ministeeriumil. Üks paljudest tõdemustest on, et sellisel puhul on alati vaja palju oma tööd tundvaid spetsialiste, ent kindlasti ka vähemalt üht generalisti, kes oskab sõnastada tellimusi spetsialistidele ja kellel on ettekujutus tervikust.
Nelson Mandela, ühe kaasaja kõige sügavamalt austatud riigimehe mälestustseremoonia jääb paljudele meelde piinliku seiga tõttu seoses viipekeeletõlgiga (Delfi, Postimees 12.12.13). Telerite otsepildis üle maailma ja president Obama kõrval vehkles mees, kelle viiped ei tähendanud midagi. Ja kelle saatnud firma olevat päevapealt kadunud. Ja kes olevat kümnend tagasi vabanenud mõrvasüüdistusest vaimse ebastabiilsuse tõttu (Slate).
Sealmail tehti vist hange, mille odavaim pakkuja sai töö. Kvaliteedi atestaadid polnud aga otsustamisel olulised...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar