Ratas ruulib!

Ükskõik kui vingete autodega te ka elu jooksul ei sõidaks - lõpuks maandute ikkagi jalgratta selga. Eriti, kui on vaja kesklinnas asju ajada ja ei taha kulutada aega parkimiskoha otsimisele.

Jeremy Clarkson pärast töösuhte lõpetamist BBC-ga aprillis 2015:

CNG-autoga Euroopas

Eestis on suurenenud huvi maagaasiga ehk surugaasiga (CNG) sõitvate autode vastu, kuigi tanklaid on Eesti Gaasil seni ainult 5 - kaks Tallinnas, üks Tartus, Narvas, Pärnus.

Hiljaaegu vedasin diplomaatilist pagasit Berliinist Tallinnasse CNG-autoga, seepärast saan jagada soovitusi CNG-liikluseks Saksamaa ja Eesti vahel.

Esiteks tasub CNG-autoga Eestist kaugemale liikudes kindlasti planeerida täpselt tankimiskohad. Vajalik tööriist on veebisait http://cngeurope.com/, aga seal leiduv info on kohati aegunud ja vigane ning vajab seetõttu ülekontrollimist. Reisile tasub minna autoga, mis suudab korraga (maagaas + bensiin) ära sõita ca 450 km. Kindlasti tasub kohe panna pagasiruumi üks nt 20-liitrine täistangitud bensiinikanister. Ja kindlasti kasutada maksimaalselt püsikiirusehoidikut jm sõiduökonoomsuse nippe. Muidugi läheb vaja GPSi abi, aga tuleb hoida ka ise silmad lahti, sest enamjaolt on tanklad nurgatagustes kohtades ja ilma suuremate viitadeta.

Kindlasti ehitatakse tanklaid lähiaastail juurde, aga hetkeseis selline: Saksamaal ca 900, Poolas 24 CNG tanklat. Leedus 3, Lätis ei ühtegi.

Berliinis on CNG-tanklaid mitu, ise kasutasin Genshagenis (Ludwigsfelde) asuvat, aadressil Parkallee 1. 24h, korralik tankla. Hind ca 1,1 eur / kg Viimane CNG-tankla enne Poola piiri asub Frankfurtis Oderi ääres (aadressil Böttnerstrasse 1), aga sellele ei tasu loota, sest see on määratud ainult kohalikule linnatanspordile - tankimispüstol ei sobi sõiduautodele ja maksta saab ainult EC-kaardiga (mitte nt VISA).

Berliinist saab otse sõita Poznanisse (ca 250 km), kus linnaservas asub sealtkandi ainus CNG-tankla (aadressil Glogowska 429) - tanklatöötaja on lahke härrasmees, ehkki räägib ainult poola keelt. Aga tankla peaks olema 24h lahti ja kaardiga saab maksta.

Järgmine tankla on Varssavis (aadressil (Ignacego Pradzynskiego 16), 310 km kagugusel ehk paak saab enam-vähem tühjaks sõidetud. Seal aga saab tankida poolakeelse töötaja jutu järgi küll 24h, kuid ainult sularahas, nii et eelnevalt tasuks mõne pangaautomaadi juurest läbi sõita ja varuda ca 100 zlotti sularaha (kui paagi mahuks on ca 20 kg). Poolas on magaasi hind ca 3 zlotti / kg. Abi võib olla ka kaardist http://cng.auto.pl/stacje-cng-w-polsce/

Bialystokis ja Augustowis CNG-tanklat ei ole, nii et järgmine tankla asub alles Leedus (Klaipedas, Šiauliais või Vilniuses) - nii et suure tõenäosusega tuleb vahepeal bensiini lisaks tankida. Kaunases oleks Eestisse sõites kõige parem tankida, aga seal tanklat veel pole - nii et sõitsin Varssavist 450 km otse läbi Alytuse Vilniusesse.

Vilniuse tankla on sealse bussipargi territooriumil (aadressil Verkiu 52), 24h lahti ja kaardiga saab maksta. Ja töötajad oskavad keeli ka.

Järgmine tankla võiks asuda Riias, kuid aadressil Unijas iela 8 ega ka kuskil mujal tanklat ei ole. Riias suleti ainus CNG-tankla vist aastal 2012 ning uut ei kiirusta Latvijas Gaze ehitama. Läti on CNG-kaaridl valge laik.

Nii et Vilniusest tuleb sõita Riiast kaarega mööda ja otse Pärnusse (475 km), kus Pärlimõisa tee 29 asub Eesti Gaasi tankla (hind 0,779 eur / kg, 24h ja kaardimaksega). Eesti tanklad on läbisõidetud riikidest kõige puhtamad, parima disaini  ja kasutusmugavusega ning korralike seletavate materjalidega. Järgmine samasugune tankla on Tallinnas, vt http://www.gaas.ee/surugaas/maagaasi-autotankla/

Soomes on CNG-tanklaid ca 25 - aga need asuvad eeskätt Helsingi ümbruses, nii et Ida- ja Põhja-Soome CNG-autoga asja pole. Roostis on tanklaid 154, neist valdav enamus Lõuna-Rootsis.

Nii et CNG-autoga Lääne-Euroopa poole sõites tasub peale läbi Poola sõitmise kaaluda ka Rootsi kaudu sõitmist. Või siis Tallinn-Stockholm praami asemel sõita Pärnus tankides ca 450 km edasi, Lätist Liepaja-Travemünde praamiga Saksamaale (http://www.stenaline.de/unsere-routen/travemuende-liepaja ). Või siis veidi edasi sõites praamiga Klaipedast Kieli (http://freight.dfdsseaways.com/dfds_ferries/baltic_sea_ferries/klaipeda_kiel_ferries/ ).

Estonia attends at the International Boat Shows in Germany

The Northern European boat construction industry will be showcasting itself in Hamburg from October 25 to November 2. At the 55th International Boat Show Hanseboot 2014 7 Estonian companies will be presenting their new products:
Allen Marine (Finngulf), Alunaut, Lingalaid, Paadisildade (FloatMe), Respo Haagised, Saare Paat (Saare Yachts) and Tallinna Sadam (Port of Tallinn). Estonia will be attending the show for the 3rd time with a joint booth. Last year exhibitors at the 700 square metre national pavilion of the partner country Estonia featured innovative, high-quality boat building. This year Estonia will have stand over 400 square metres. The exhibition space can be found at Hall B6, Stands B.120 and B.122.

Estonia also for the first time participates with its joint stand at the world‘s largest watersports trade fair Boot Düsseldorf 2015 from January 17 – 25 in Düsseldorf. A total of 9 Estonian companies will be exhibiting together at the joint stand: Alfa Yacht Production, Allen Marine (Finngulf), Alunaut, Lingalaid, Paadisildade (FloatMe), Polar Shipyard, Respo Haagised and Saare Paat (Saare Yachts). From innovative paddle boats to luxury yachts and various shipping products and services will be demonstrated.

Participation of Estonian entrepreneurs at the German boat shows is supported by European Regional Development Fund through the Enterprise Estonia.

As a maritime country with plenty of good berths, Estonia has been renowned throughout history as a builder of small and big ships. Long-term experience means that the quality of Estonian recreational craft is high and the product range is diverse, starting from row boats and ending with luxury yachts and service crafts.

Estonia’s approximately 4000 km coastline offers not only sailing trips but also endless opportunities for surfing, water jetting, kayak and canoe tours and diving. A life at and with the sea has become a lifestyle for tens of thousands of Estonians, and for some tourism enterprises it is their main business pillar.

Additional information:

Riina Leminsky, Enterprise Estonia Hamburg, hamburg@eas.ee

Eesti väikelaevaehituse sektor

Reedel, 16.05.2014 avatakse Saaremaal TTÜ Kuressaare Kolledži juures pidulikult väikelaevanduse kompetentsikeskus. Palju õnne keskuse juhatajale Anni Hartikainenile ja teistele asjaosalistele!

Peale Eesti tähtsate isikute viibib kohal ka Schleswig-Holsteini liidumaa majandusministeeeriumi ja äritegelaste delegatsioon. Sel puhul veidi fakte Eesti väikelaevaehituse sektori tutvustamiseks.

 

Saksamaa rannajoone pikkus 2389 km, Eestil 2793 km (sellest manner 1242 km). Lätil rannajoon 531 km, Leedul 99 km. Samas GDP per capita (2012) Saksamaal 30 200 €, Eestis 9500 €.
Eesti väikesadamad on kiires arenguetapis EASi toetuste abiga.

Majanduskriis vähendas nii uute kui kasutatud aluste esmast registreerimist liiklusregistris ca 50% võrra.

Alates 2010. aastast on mootorpaatide müüginumbrid hakanud aeglaselt taas kasvama, kuid 2007.-2008. aasta taset pole veel saavutatud. Näide: registreeritud uusi mootorpaate – 2007:514, 2009: 161, 2012: 310.
Sõudepaatide ja purjelaevade esmane registreerimine on pärast kriisiaegset kiiret langust jäänud alates 2009. aastast enam-vähem samale tasemele, tõusnud on vaid üle 20 aasta vanuste jahtide soetamine.

Kuna Eesti väikelaevatoodangust läheb ekspordiks vähemalt 81% (2012.a.), on Eesti paaditootjad, erinevalt Soomest ja Rootsist, kriisiaastad hästi üle elanud ja suutnud vältida tootmismahtude dramaatilist kukkumist. Eestis on müük iga aastaga hoopis kasvanud.

Väikelaevaehituse käibe osakaalu järgi kogu tööstussektori käibest on Põhjamaades ja Eestis väikelaevaehitus riiklikult olulisem tööstusharu (0,2%) kui nt Saksamaal või Leedus (0,1%).

Väikelaevaehituse sektoris 66 ettevõtet (Veeteede Ameti tunnustamisotsused), neist 1/3 müügitulu aastas suurem kui 100 000 €.

2012. aastal oli väikelaevaehituse ettevõtete müügikäive ligikaudu 48 miljonit eurot (ja kogukasum üle 7 miljoni €). Sellest 78% tuli Saaremaal asuvatelt ettevõtetelt ja 81% moodustas eksport.

Kolm suuremat tootjat on kõik Saaremaal – Baltic Workboats, Luksusjaht ja Saare Paat.

Sektori ettevõtetes töötas 2012. aastal 467 töötajat, neist 293 Saaremaal.

Sektoris toodetav lisandväärtus töötaja kohta oli 2012. aastal keskmiselt 17 486 eurot.

Olulisemad eksportturud on Rootsi, järgnevad Soome ja Saksamaa.

Toodang on väga varieeruv - toodetakse lõbusõidulaevu, töölaevu, klaasplastikust purje- ja mootorjahte, plastikkaatreid ning täispuhutavaid paate.

Mida nad meist arvavad?

Sellise igiaktuaalse pealkirjaga hooajanäitus avatakse peagi Maanteemuuseumis Põlvamaal. Eks se tuleta meelde  ka üht ammust anekdooti, mille järgi eestlane elevanti nähes mõtleb samuti, et mida too hiigelsuur loom temast arvab. Sedasorti estotsentrismi pilamine on tervistav abirohi konnatiigistumise vastu.

"Nemad" on aga Eestist ja eestlastest arvanud üsna ammu, ning üht-teist on jõudnud ka kirjasõnasse. Kas see, mida meist arvatakse, tähendab, et sellised me oleme? Mida selle arvamusega peale hakata?

- "Võõras ja reisija ei saa teisiti mõelda, kui et kõik inimesed siin peavad kõvad nõidujad olema." Adolf Nicklassen von Steinkallenfels (1673)
- "Seejuures on nad väsimatud ja visad." (Friedemann Goebel (1828)
- "Igapäevases suhtluses paistab välja allumatus ja kangekaelsus." Shigeru Shimada (1940)

Taliolümpia avatseremooniast

Tõde on sibul - nii mitmekihiline ja erivärviline. Eriti vist Venemaa puhul. Võib-olla just seepärast ongi õigeusu kiriku kuplid sibulakujulised.

Enne Sotši OM avatseremooniat köeti eestikeelses inforuumis üles n-ö negatiivseid ootusi a la "näis siis, millise pompöössusega Putini kontor meid üllatab". Vaatajanumbrid kerkisid ilmselt lakke. Ja üldmulje jäi ju sümpaatne - oskuslik balansseerimine kodu-Venemaa ja lääneliku maitse ja sõnumite vahel. Kellestki teerulliga üle ei sõidetud. Vene ballett tõi kastanid tulest. Kuigi vürst Volkonski arvates sai balletti küll pisut liiast, siis arvan, et selline lahendus mõjus siiski veenvalt - on ju just ballett see kunstiliik, milles vene koolkond juba Djagilevi ajast on sada aastat järjest püsinud maailma tipus - ning on seda jätkuvalt.

Putin sai avada 22. taliolümpia - nagu 1980 tegi Brežnev 22. suveolümpiaga. Paljud autoritaarsete kalduvustega riigijuhid on olnud numeroloogia austajad. Seda, et CCCP üritus elab paljude hinges edasi, rõhutasid ka maskott Miška (uus versioon 1980.a. maskotist) ja Levitani-häälega venekeelne teadustaja. OM-lpiuga marssimas nägime Vene presidendi usaldusisikuid - Fetissov, Gergijev, Mihhalkov, Tereškova.  Igaüks neist omamoodi Venemaa sõnum maailmale.

V.V.P. on ilmselt mõistnud, et ta ei suuda oma rahvale kinkida helgemat tulevikku päriselus. Nii otsustas ta kinkida oma rahvale tele-tõelisuseks saanud unistuse taliolümpiast subtroopikas, palmide all. Kuivõrd see lohutab lihtsaid vene inimesi nende igapäevamurede keskel, on iseasi.

Asjaolu, et viiest olümpiarõngast üks ei avanenud, on palju tähelepanu saanud (EPL 10.02, Postimees) . Aga miks ei võinud see episood, mis eetrisse jõudis ainult väljapool Venemaad, olla mitte tööõnnetus, vaid hoopis teadlik akt, üks kergelt tögav märguanne intellektuaalses stiilis "meie ameerika partneritele"? Sest oleme ju kõik puutunud kokku tõlgendusega, et viiest rõngast kõige parempoolne, see punane, tähistab just Ameerikat. Linnalegende on see avanemata rõngas tekitanud igatahes palju. Lugu, kuidas rõnga eest vastutanud tehnik sai nugade otsa kukkudes surma, on neist ilmselt pööraseim. Asjaolu, et see kummutati hiljem, jääb aga paljudele kindlasti märkamata. Ja palju terviseid ikka tseremoonia ülekande tehnilise poole eest vastutanud Tarmo Krimmile.

Aga võib-olla oli kõik hoopis teisiti, küsib üks kunagine vene multifilm. Et viisaka üldmulje jätnud avatseremoonia eest võlgneme tänu üldse mitte Vene tseremooniameistritele, vaid ROKi ametnike kindlameelsusele ja stiilitundele. Muidu oleks me saanud osa revanšistlikust lauspropagandast, "kuidas Vene sõdur vabastas Euroopa fašismist" (Postimees 13.02.2014). Sel juhul peaks Putin mõru maitse ja kaotusvalu alla neelama ning ROKile hoopis heldelt välja tegema, et tema lemmiklelust jäeti maailmale ontlik mulje. Kuigi üldse mitte sellisel moel, nagu tema oli plaaninud.

Mine võta kinni, kuidas see kõik TEGELIKULT oli. Ka paljastavad artiklid ja revanšeerivad memuaarid on meie päevil muutunud mõttetuks - niivõrd killustunud on kaasaegne inforuum. Ja niivõrd kõigi silme all, ent alati varjatuks jääv on ka Ajalooline Tõde. Täpsustagem: see ei tähenda, et Tõde on suhteline. Ei, Tõde on inimesele tabamatu.

Eksport vähenes 2013

2013. aastal vähenes kaupade eksport jooksevhindades 2012. aastaga võrreldes 2% ja import 1%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetus kahanes mullu pärast kolmeaastast kasvuperioodi.

2013. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12,3 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 13,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 1,4 miljardit eurot (2012. aastal 1,3 miljardit). Suurim ülejääk tekkis Eestil kaubavahetuses Rootsi ja Venemaaga ning suurim puudujääk kaubavahetuses Saksamaa ja Leeduga.

Peamised riigid, kuhu Eestist 2013. aastal kaupu eksporditi, olid Rootsi (17% Eesti koguekspordist), Soome (16%) ja Venemaa (11%). Enim vähenes eksport USA-sse ja Venemaale (langus vastavalt 39% ja 7%), suurenes aga eksport Lätti ja Soome (kasv vastavalt 16% ja 8%).
Kõige rohkem imporditi Eestisse kaupu Soomest (15% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Rootsist (10%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid (sh mootorikütuseid) ja elektriseadmeid, Saksamaalt transpordivahendeid ja mehaanilisi seadmeid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid.

Ekspordi vähenemine 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga oli peamiselt tingitud mineraalsete toodete ning metalli ja metalltoodete väljaveo kahanemisest (langus vastavalt 31% ja 14%).

2013. aasta detsembris eksporditi Eestist kaupu 0,9 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1 miljardi euro eest. 2012. aasta detsembriga võrreldes jäi eksport samale tasemele, import aga vähenes 9%.
Ekspordihinnad langesid 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga 1,1% ja impordihinnad 1,6%. Viimane ekspordi- ja impordihindade aastane langus oli 2009. aastal.