Leedu alanud eesistumist EL-is, nagu ka Läti eesistumist
aastal 2015, on Eestil kindlasti põhjust hoolikalt silmas pidada. Saame õppida
heade naabrite nii korda- kui altminekutest. Ühe väärtusliku õppetunni andis Leedu
Seimi ette mahajäetud purskkaevu varjamiseks püstitatud dekoratiivne püramiid.
Selle neljal küljel kujutati Euroopa kontuurkaardile paigutatud Leedut eri
ajastutel, neist ühel juhul ajaloolist tõika, et Leedu suurvürstiriik ulatus 600
aastat tagasi, suurvürst Vytautase ajal, Läänemerest Musta mereni.
Leedulastele on see asjaolu alati olnud rahvusliku uhkuse
kasvuallikas ja oluline identiteedifaktor. Antud juhul osutus aga skandaalseks asjaolu,
et 15. sajandi Suur-Leedu on avalikus linnaruumis paigutatud tänapäevaste riigipiiridega
Euroopa kaardile. Nõnda on Leeduga kaetud oluline osa Ukraina, Venemaa ja Poola
territooriumist – ning Valgevenet nagu polekski. Episood ajaloost on pandud tänapäevasesse
kastmesse – ning tüli majja toodud. Arutelu, kas tollase vürstiriigiga seonduv
vaimne pärand kuulub üksnes Leedule, on nagunii juba ammune. Ühtlasi on aga
küsitav, kuivõrd see seostub Euroopa Liidu eesistumisega.
Hea õppetund ka Eestile – kui kutsume endale külalisi ja räägime
sellest, mida ise enda juures oluliseks peame, tuleks enne korraks läbi mõelda,
kas see on ka külalistele oluline ja sarnaselt mõistetav. Monumentaalobjektide sümbolkeel
on seejuures teadagi eriliselt tundlik teema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar