Loomemajandus kuulub ettevõtluse ühe valdkonnana mõistagi Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse (kus tegutseb ka EAS, kelle materjalid toetamise põhimõtetest jms asuvad www.eas.ee/loomemajandus ). Ministri määrusega on kehtestatud 2009. aastal jõustunud, ent hiljem oluliselt muudetud "Loomemajanduse tugistruktuuride toetamise tingimused ja kord". See on ka ainus Riigi Teatajas sisalduv normatiivne tekst, mis tegeleb üheselt eelkõige loomemajandusega.
Määruses on ka defineeritud:
- Loomemajandus on valdkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise.
- Loomemajanduse valdkondadeks on: arhitektuur, audiovisuaalvaldkond, disain, etenduskunstid, kirjastamine, kunst, kultuuriväärtused, käsitöö, meelelahutustarkvara, muusika, reklaam;
- Loomeettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb loomemajanduse tegevusvaldkonnas;
Aja jooksul on nii meetme eesmärgid kui tegevused pisut muutunud.
- Nii näiteks on kaotatud enamus viiteid Euroopa Komisjoni regionaalabi määrusele (EÜ) nr 800/2008;
- Välja on jäänud loomeinkubaatori määratlus ja inkubatsiooniteenuse kirjeldus, inkubaator ei saa enam olla toetuse taotleja.
- Määrusest on välja jäetud materiaalse vara kasutamine - ehitiste projekteerimise ja ehitamise ning kinnisvara soetamise kulud pole enam abikõlbulikud.
- Arenduskeskused (varasema ühtlase toetuse maksimummääraga kuni 15 000 000 EEK) on 15.07.2011 muudatusega jaotatud valdkondlikeks (toetuse maksimummääraga kuni 125 000 eurot) ja piirkondlikeks (toetuse maksimummääraga kuni 75 000 eurot). Seetõttu on ka kaotatud Harjumaale ja Tallinnale kehtinud regionaalabina antava toetuse 10%-lised kitsendused.
- Määratlemist vajavate mõistetena on lisandunud "õppereis", "eksport", "sihtturg", "valdkondlik ekspordiplaan" ja "välismess" - teisisõnu, tähtsustunud on eksporidle orienteeritus.
- Varem konkreetselt sihtasutuse juhatusele määratud ülesanded on nüüd antud üldisemalt lihtsalt sihtasutusele.
- Projekti abikõlbulikkuse periood on jätkuvalt 24 kuud, ent põhjendatud juhtudel võib seda pikendada kuni 36 kuuni.
- Täpsustatud on taotluste hindamisreegleid (§7 p 2): Juhul kui rahuldatud taotluste summa ületab taotlusvooru eelarvet, rahuldatakse taotlused vastavalt hindamise tulemusena tekkinud pingereale. Võrdsete hindamistulemuste korral eelistatakse taotlust, millel on suurem omafinantseeringu määr. Juhul kui omafinantseeringu määr on samuti võrdne, eelistatakse taotlust, mis on saanud enam punkte esimese hindamiskriteeriumi eest.
- Aruandlusperiood on põhjendatud juhtudel vähendatud 2 kuule, lisandunud on projekti elluviimise järgsed aruanded, mida esitatakse iga-aastaselt kuni 2 aasta möödumiseni projekti lõpptähtajast.
Loomemajandusega tegeleb vastavalt oma põhimäärusele (§6 p 171) ka Kultuuriministeerium, kes korraldab koostöös teiste ministeeriumidega loomemajanduse arenguks soodsate tingimuste loomist (vahetuks korraldajaks arendus- ja personaliosakond). Kultuuriministeeriumiga peab EAS kooskõlastama ka loomemajanduse tugistruktuuride toetusmeetme eelarve jagamise taotlusvooru eelarveteks.
Kolmas ministeerium tööjaotuses on Välisministeerium, kus põhimääruse kohaselt:
§4 p 8 - Välismajanduse ja arengukoostöö osakond (- - -) otsib aktiivselt võimalusi Eesti loomemajanduse ekspordiks; korraldab koos teiste ministeeriumide ja institutsioonidega Eesti kultuuri tutvustamist välisriikides.
Haridus- ja teadusministeerium kasutab ühe projektide hindamise valikukriteeriumina panust loomemajandusse (kui taotlejaks on kõrgkool) perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste meetme „Kõrgkoolide ning teadus- ja arendusasutuste õppe- ja töökeskkond” taotlusvoorudes (§23 p 5).
Teine analoogiline haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud akt on "Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamise meetme tingimused ja investeeringute kava koostamise kord", milles mõistena on määratletud loovuse ja ettevõtlikkuse arendamine kui sisend loomemajandusse ehk ettevõtete innovatsiooniprotsessi ja tootearendusse panustav kultuuriline ja kunstiline loovus, mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise (§2 p 7). Sama määruse § 3 p 3 lg 3 kohaselt on Kõrghariduse õppeinfrastruktuuri kaasajastamisel investeeringutoetuse andmise üks alaeesmärk toetada tegevusi, mis: "on suunatud töö- ja elukeskkonna kvaliteedi tõstmisele läbi loovuse ja ettevõtlikkuse arendamise".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar