Oskamatus vallutab maailma

Arvan, et järgnev tsitaat kõnetab inimesi päris mitmel elualal:

"Probleemide vältimiseks on vaja inimesi, kes oma töö tegelikust sisust aru saavad. Õnnetus tekib siis, kui spetsialistid enam ei tea, kuidas oma tööd teha. Nad näevad, et keegi teeb ees midagi, ja kopeerivad seda. Teinekord nad teevad vigu, sest ei kopeerita kõike ja täpselt. Need vead on saatuslikud. Selleks et asja õigesti teha, tuleb teha kõike täpselt ja tunda eelneva eksemplari loogikat.
Tihtilugu ei saada aru väikestest nüanssidest, need maksavad hiljem kätte. Lihtsalt ignorantsuse, teadmatuse või oskamatuse tõttu ei saadud adekvaatset lõpptulemust.

Küsimus on töötegemise kultuuris – arvatakse, et me suudame head spetsialistid välja vahetada odavate arvutiprogrammide vastu. Aga tegelikult on vaja inimest, kes aru saab. Spetsialistid on tihtilugu moondunud raamatupidajateks, kes jälgivad, et arvud õigetesse valemitesse satuks, aga ei saa aru, kas valem ise on õige või vale. Normi lugemise oskuse eest määratakse ka kaubanduslikud formaalsed pädevused. Sisuliselt antakse need lugemis- ja kirjutamisoskuse eest.

Vaja on spetsialiste, kes saavad aru, miks mingi asi normi on kirjutatud ja kas norm ka kusagilt vigane on. Spetsialist ei kasuta valemeid nagu raamatupidaja, spetsialist teeb valemeid. Probleem ongi selles, et need kaks asja on ajapikku segamini läinud. Arvatakse, et arvuti teeb meie eest töö ära."

Tegu on Riia kaubanduskeskuse varingu põhjuseid analüüsinud ehitusinsener Toomas Kaljase sõnadega intervjuust Postimehele. Suurema üldistuse saamiseks olen vahetanud sõna "insener" sõnaga "spetsialist".

Kõnekas? Kindlasti. Aga ka ilmne kirjeldus suuremast süsteemiveast. Kui sellele lahendust ei leita, jäädaksegi igavesti esitama küsimust "Kes on süüdi?" (Nagu Riia tragöödia puhul on süüdistatud projekteerijaid, ehitajaid, nende järelvaatajaid, tellijaid ja poeomanikke, linnavalitsust ja keda kõike veel.) Aga sama kindel on, et süüdlasi tegelikult enamasti ei leita. Inimlikku lollust kuhjus Riiaski mitme osapoole kontole, võimalikult odava ehituse tellinud ja seejärel katusele mulda vedada lasknud poeomanikud oli lihtsalt jäämäe tipp. Ja kannatajaks jäävad ikka lihtsad inimesed, kes pole milleski süüdi. Selleks, et oskamatus ei vallutaks lõplikult maailma, on vaja nii spetsialiste kui generaliste - ning tasakaal nende vahel ei tohi paigast nihkuda.

Kasu ettevõtetele disainist

Disainikeskus teavitab:

Design Council avaldas värske raporti "Leading Business by Design", mis võtab kokku Suurbritannia ja rahvusvaheliste korporatsioonide juhtide seas läbiviidud uuringu tulemused ja tõstab esile kolm olulisemat viisi, kuidas ettevõtted disainist kasu saavad lõigata. Raport pakub ettevõtte juhtidele ka kaheksa väärt soovitust, kuidas disaini mõju maksimaliseerida. Näited disaini rakendamisest ja selle mõjust äri edule on toodud silmapaistvate ja edukate suurkorporatsioonide seast: Barclay, O2, Virgin Atlantics ja Digeo.  Uuringuga saab tutvuda: designcouncil.org.uk/leadingbusinessreport.

 

Eestist pakub sarnast võrdlusmaterjali kevadel 2013 valminud disainikasutuse uuring, vt http://www.disainikeskus.ee/et/disainist/uuringud .

Avaneb tugistruktuuride taotlusvoor

MKMi pressiteade 06.11.2013 teatab: "Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastas eile määruse muudatuse, mille kohaselt toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) loomemajanduse tugistruktuuride kaudu loomeettevõtlust ja valdkondadevahelist koostööd kuni 2015. aasta keskpaigani kokku 700 000 euroga.

Asekantsler Ahti Kuningas: Eesti loomemajanduse ekspordimaht on madal, selle üheks põhjuseks on ettevõtete väiksus ja vähene koostöö. „Loomemajanduse arenduskeskuste senine tegevus on aga andnud hea kontaktide ja kogemuste baasi, millelt järgnevate ekspordiprojektide planeerimisel ja elluviimisel saab loota juba märksa rohkem tulemusi. Seepärast on ka järgmise taotlusvooru üks peamisi eesmärgike ekspordivõimekuse kasvatamine,“ ütles Kuningas. „Samas takistab sektori arengut vähene koostöö teiste majandusharude ettevõtjatega ning ka siin ootame, et arenduskeskused võtaksid aktiivsema rolli.

Vt Määruse teksti Riigi Teatajas

Kultuurisündmuste toetus turismimeetmest

Kultuuriministeeriumi kantsler saatis oma MKMi kolleegile reedel, 01.11.2013 kirja, milles võtab teemaks "Kultuuri- ja spordisündmused 2014-2020 turismimeetmetes". Algava perioodi turismimeetmest võiks Paavo Nõgese hinnangul toetada kultuuri- ja spordisündmusi nii kinnitatud nimekirjade kui ka avatud taotlusvoorude kaudu.

Kinnitatud nimekirja osas on Kultuuriministeeriumi ettepanekud:
- regulaarsetest kultuurisündmustest: Saaremaa Ooperipäevad, Tallinn Music Week, Pimedate Ööde Filmifestival, Jazzkaar, Viljandi Pärimusmuusika Festival, Pärnu Suvefestival.
- ühekordsetest kultuurisündmustest: Arvo Pärdi/Robert Wilsoni muusikaprojekt 2015. aastal ja  EV100 raames korraldatav rahvusvaheline kaasaegse kunsti festival Eestis 2018. aastal.

- tiitlivõistlustest: kergejõustiku võistkondlik EM 2014. aastal ja U23 EM 2015. aastal, maantee jalgrattasõidu EM 2015. aastal, laskesuusatamise EM 2015. aastal ning laskmise EM 2016. aastal.
- Liikumisharrastuse suursündmustest: Tartu Neliküritus, Tallinna jooksumaraton ning suured Eesti mainet kujundavad rahvusvahelised võistlused ja maailmakarikaetapid (näiteks autoralli, triatlon, ratsutamine, vehklemine, murdmaa- ja laskesuusatamine).

Samuti peaks ministeeriumi hinnangul panustama turismimeetmetest välismaal toimuvate kultuurisündmuste täiendavasse turundustegevusse; taotlemisel on ka mitu suurt tiitlivõistlust, mille toetamiseks võiks jätta reservi.  

Avatud taotlusvoorude puhul tuleks KuM seisukohalt lähtuda senistest rahvusvaheliste ürituste korraldamise toetusmeetme kriteeriumidest, mille kohaselt peaksid valitud sündmused olema külastajatele atraktiivsed, pakkuma osaluselamust ning omama külastaja silmis unikaalsust, mis tekitaks motivatsiooni just Eestisse reisimiseks. Ent kriteeriumina ei peaks kasutama väliskülastajate osakaalu kõikidest külastajatest (hetkel vähemalt 25%) ning sündmusega kaasneva minimaalse väliskülastajate ööbimiste koguarv majutusettevõtetes võiks olla mitte 2000 (nagu on seni), vaid min 1000 sündmuse või festivali kohta. See võtaks arvesse kultuurisündmuste eripära ja looks võimalusi turismi arendamiseks ennekõike väljaspool Tallinna. Samuti tehakse ettepanek lisada abikõlblike kulude hulka transpordikulude kompenseerimine kui sündmusekorraldajatele oluline kuluartikkel.

Kasvustrateegia 2014-2020 kinnitatud

Valitsus kinnitas „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020“, mis on muuhulgas ka loomemajanduse arendamise alusdokument. Vt MKMi 31.10.2013 pressiteadet ja minister Partsi intervjuud 01.11.2013 Postimehes.

Väljavõtteid:

Loomemajandussektori arendamine kui väljakutse:

arvestades valdkonna potentsiaali on alustavate ettevõtete seas vähe loomemajanduse ettevõtteid – paljud sisukad ideed ei jõua ettevõtlusesse. Juba tegutsevad ettevõtted on kas mikro- või väikefirmad ning ei suuda kasvada, vähesed pürivad mahtude suurendamise suunas. Napib võimalusi tootearenduseks, eksperimenteerimiseks, innovaatiliste lahenduste väljatöötamiseks. Kodumaine turg on väike, nõrk ekspordivõimekus ei luba äriplaane aga välisturgudele rajada. Väljaspool valdkonda on ettevõtete teadlikkus loomemajanduse võimaluste kohta madal ning sageli ei osata näha võimalusi, kuidas soovitud lisaväärtust koostöös luua.

Kavandatud tegevused - tõstame loomemajanduse valdkonna ettevõtete konkurentsivõimet:

loomemajanduses peituv potentsiaal loob ülejäänud majandusele juurde lisaväärtust, et koostöös sündivate uuenduslike lahenduste toel edu saavutada. Seetõttu on tähtis nii tugeva loomemajandussektori väljakujundamine kui ka võimaluste loomine selle sidumiseks ülejäänud majandusega. Loomemajandussektori arendamine põhineb kolmel sambal: teadlikkuse tõstmine ning koolitamine, alustavate ettevõtete ja inkubatsiooni toetamine, valdkondlike arendustegevuste ja ekspordi toetamine.   Nende ettevõtete jaoks, mis vajavad terviklikuks arenguks mitmekülgset teenuste tuge ja keskkonda, pakume võimalust tegutseda loomeinkubaatorites, parandades seejuures tänaste inkubaatorite füüsilist keskkonda ja tehnoloogilist baasi, ning võttes eraldi vaatluse alla tehnilise sisustuse uuendamisvajaduse. Konkurentsivõimelistele ettevõtetele suuname valdkonnapõhised teenused, seda nt tootearenduse, rahvusvahelistumise, turunduse jms edendamiseks. Ekspordimahtude suurendamiseks loome erimeetmed, et tõsta tegevus välisturgudel siinse loomemajanduse potentsiaalile vastavaks ning arendada kasvuvõimelisi ettevõtteid.