Fab lab, IKT ja meelelahutus

Teaduskeskus Ahhaa teeb palju tänuväärset tööd teadussaavutuste populariseerimisel ja rakendamisel meelelahutuseks. Seda tegevust saavad aga teha teisedki - ja osalt virtuaalses keskkonnas. Ning lootkem seejuures, et ei realiseeru väga fataalsel kujul president Ilvese poolt esile toodud probleem - eraettevõtetesse kogunevate andmemassiividega kaasnevad riskid (nt intervjuu Postimehele 11.07.2013).

Disaini valdkonda on IKT tugevalt sisse tulnud nt fab lab kontseptsiooniga, mis tähendab väikesemahulist digiteeritud tootmispinda. Fab lab'e on juba tegutsemas üle maailma, näiteks Soomes on Media Factory Aalto ülikooli juures. Fab lab on lühend sõnapaarist fabrication laboratory ning see võimaldab nt kiiret innovatiivsete toodete prototüüpide tootmist.

Ja muidugi on koolinoortele ülimalt atraktiivne selline avastuslik ning vahetut järgiproovimist võimaldav keskus nagu prantslaste Carrefour Numerique / Universcience.

Mikrofirmade kasvunäiteid

Edastades teateid loomemajanduse alalt, kus masu-mõjud tunduvad leevenevat:

oma ettevõtte majandusnäitajaid on 2012. aastal kasvatanud paljud loovisikud, kelle esitatud aastaaruannete sisu on meediasse jõudnud:
- näitlejad Evelin ja Priit Võigemast ning Ivo Uukkivi,
- teleprodutsent Raivo Suviste
- kirjanik ja stsenarist Indrek Hargla
- muusikud-meelelahutajad Tanel Padar, Ivo Linna, Anne Veski, Jaan Tätte
- ajakirjanik ja muusik Mihkel Raud
- muusikud Koit Toome, Vaiko Eplik, Uku Suviste,


Ühest küljest paneb korraks mühatama, kui ajakirjanikud teevad ridu ja täidavad formaati, sorides tuntud isikute avalikkusele kättesaadavates raha-asjades. Samas tuleb tunnistada, et kindlasti võivad need kolleegide kasvunumbrid anda indu mõnele tublile näitlejale või muusikule oma väikeettevõtte loomiseks.

Kui siit edasi mõelda, siis kindlasti jääb suur osa pere- või sõbrafirmadest ka tulevikus mikrofirmadeks, millel ei ole kasvuambitsiooni märgatavalt käivet tõsta ja töötajaid värvata. Ent las needki tegutseda, sest inimesed saavad ju oma eluga hakkama, pühenduvad oma kutsumusele ja maksavad ka riigile makse.

Lähiaastail tahaks aga näha üha enam tõsiste kasvusoovidega loomeettevõtjaid, kes ei rahuldu elustiiliettevõtlusega, vaid on valmis täiendavat tööjõudu palkama, mõne teise olemasoleva firma ühendamisega ärimahtu laiendama ja kindlasti ka oma tooteid-teenuseid eksportima. Kuna inimressursid on Eestis piiratud, siis just sellised kasvule orienteeritud ettevõtted toovad meie ette tegelikud edulood ja tagavad kapitali kasvamise. Seepärast tunnustakski eriti Crunch Industry't uue kaubamärgi turuletoomise ja tegevuse laiendamise eest. See, millist stiili muusikat keegi teeb või milliseid kunstilisi eesmärke endale seab, pole antud kontekstis mõistagi lihtsalt üldse teema.

Mõtlematuse vili Vilniuses

Leedu alanud eesistumist EL-is, nagu ka Läti eesistumist aastal 2015, on Eestil kindlasti põhjust hoolikalt silmas pidada. Saame õppida heade naabrite nii korda- kui altminekutest. Ühe väärtusliku õppetunni andis Leedu Seimi ette mahajäetud purskkaevu varjamiseks püstitatud dekoratiivne püramiid. Selle neljal küljel kujutati Euroopa kontuurkaardile paigutatud Leedut eri ajastutel, neist ühel juhul ajaloolist tõika, et Leedu suurvürstiriik ulatus 600 aastat tagasi, suurvürst Vytautase ajal, Läänemerest Musta mereni.

Leedulastele on see asjaolu alati olnud rahvusliku uhkuse kasvuallikas ja oluline identiteedifaktor. Antud juhul osutus aga skandaalseks asjaolu, et 15. sajandi Suur-Leedu on avalikus linnaruumis paigutatud tänapäevaste riigipiiridega Euroopa kaardile. Nõnda on Leeduga kaetud oluline osa Ukraina, Venemaa ja Poola territooriumist – ning Valgevenet nagu polekski.  Episood ajaloost on pandud tänapäevasesse kastmesse – ning tüli majja toodud. Arutelu, kas tollase vürstiriigiga seonduv vaimne pärand kuulub üksnes Leedule, on nagunii juba ammune. Ühtlasi on aga küsitav, kuivõrd see seostub Euroopa Liidu eesistumisega.

Hea õppetund ka Eestile – kui kutsume endale külalisi ja räägime sellest, mida ise enda juures oluliseks peame, tuleks enne korraks läbi mõelda, kas see on ka külalistele oluline ja sarnaselt mõistetav. Monumentaalobjektide sümbolkeel on seejuures teadagi eriliselt tundlik teema.