neljapäev, 13. veebruar 2014

Taliolümpia avatseremooniast

Tõde on sibul - nii mitmekihiline ja erivärviline. Eriti vist Venemaa puhul. Võib-olla just seepärast ongi õigeusu kiriku kuplid sibulakujulised.

Enne Sotši OM avatseremooniat köeti eestikeelses inforuumis üles n-ö negatiivseid ootusi a la "näis siis, millise pompöössusega Putini kontor meid üllatab". Vaatajanumbrid kerkisid ilmselt lakke. Ja üldmulje jäi ju sümpaatne - oskuslik balansseerimine kodu-Venemaa ja lääneliku maitse ja sõnumite vahel. Kellestki teerulliga üle ei sõidetud. Vene ballett tõi kastanid tulest. Kuigi vürst Volkonski arvates sai balletti küll pisut liiast, siis arvan, et selline lahendus mõjus siiski veenvalt - on ju just ballett see kunstiliik, milles vene koolkond juba Djagilevi ajast on sada aastat järjest püsinud maailma tipus - ning on seda jätkuvalt.

Putin sai avada 22. taliolümpia - nagu 1980 tegi Brežnev 22. suveolümpiaga. Paljud autoritaarsete kalduvustega riigijuhid on olnud numeroloogia austajad. Seda, et CCCP üritus elab paljude hinges edasi, rõhutasid ka maskott Miška (uus versioon 1980.a. maskotist) ja Levitani-häälega venekeelne teadustaja. OM-lpiuga marssimas nägime Vene presidendi usaldusisikuid - Fetissov, Gergijev, Mihhalkov, Tereškova.  Igaüks neist omamoodi Venemaa sõnum maailmale.

V.V.P. on ilmselt mõistnud, et ta ei suuda oma rahvale kinkida helgemat tulevikku päriselus. Nii otsustas ta kinkida oma rahvale tele-tõelisuseks saanud unistuse taliolümpiast subtroopikas, palmide all. Kuivõrd see lohutab lihtsaid vene inimesi nende igapäevamurede keskel, on iseasi.

Asjaolu, et viiest olümpiarõngast üks ei avanenud, on palju tähelepanu saanud (EPL 10.02, Postimees) . Aga miks ei võinud see episood, mis eetrisse jõudis ainult väljapool Venemaad, olla mitte tööõnnetus, vaid hoopis teadlik akt, üks kergelt tögav märguanne intellektuaalses stiilis "meie ameerika partneritele"? Sest oleme ju kõik puutunud kokku tõlgendusega, et viiest rõngast kõige parempoolne, see punane, tähistab just Ameerikat. Linnalegende on see avanemata rõngas tekitanud igatahes palju. Lugu, kuidas rõnga eest vastutanud tehnik sai nugade otsa kukkudes surma, on neist ilmselt pööraseim. Asjaolu, et see kummutati hiljem, jääb aga paljudele kindlasti märkamata. Ja palju terviseid ikka tseremoonia ülekande tehnilise poole eest vastutanud Tarmo Krimmile.

Aga võib-olla oli kõik hoopis teisiti, küsib üks kunagine vene multifilm. Et viisaka üldmulje jätnud avatseremoonia eest võlgneme tänu üldse mitte Vene tseremooniameistritele, vaid ROKi ametnike kindlameelsusele ja stiilitundele. Muidu oleks me saanud osa revanšistlikust lauspropagandast, "kuidas Vene sõdur vabastas Euroopa fašismist" (Postimees 13.02.2014). Sel juhul peaks Putin mõru maitse ja kaotusvalu alla neelama ning ROKile hoopis heldelt välja tegema, et tema lemmiklelust jäeti maailmale ontlik mulje. Kuigi üldse mitte sellisel moel, nagu tema oli plaaninud.

Mine võta kinni, kuidas see kõik TEGELIKULT oli. Ka paljastavad artiklid ja revanšeerivad memuaarid on meie päevil muutunud mõttetuks - niivõrd killustunud on kaasaegne inforuum. Ja niivõrd kõigi silme all, ent alati varjatuks jääv on ka Ajalooline Tõde. Täpsustagem: see ei tähenda, et Tõde on suhteline. Ei, Tõde on inimesele tabamatu.

esmaspäev, 10. veebruar 2014

Eksport vähenes 2013

2013. aastal vähenes kaupade eksport jooksevhindades 2012. aastaga võrreldes 2% ja import 1%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetus kahanes mullu pärast kolmeaastast kasvuperioodi.
2013. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12,3 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 13,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 1,4 miljardit eurot (2012. aastal 1,3 miljardit). Suurim ülejääk tekkis Eestil kaubavahetuses Rootsi ja Venemaaga ning suurim puudujääk kaubavahetuses Saksamaa ja Leeduga.

Peamised riigid, kuhu Eestist 2013. aastal kaupu eksporditi, olid Rootsi (17% Eesti koguekspordist), Soome (16%) ja Venemaa (11%). Enim vähenes eksport USA-sse ja Venemaale (langus vastavalt 39% ja 7%), suurenes aga eksport Lätti ja Soome (kasv vastavalt 16% ja 8%).
Kõige rohkem imporditi Eestisse kaupu Soomest (15% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Rootsist (10%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid (sh mootorikütuseid) ja elektriseadmeid, Saksamaalt transpordivahendeid ja mehaanilisi seadmeid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid.

Ekspordi vähenemine 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga oli peamiselt tingitud mineraalsete toodete ning metalli ja metalltoodete väljaveo kahanemisest (langus vastavalt 31% ja 14%).

2013. aasta detsembris eksporditi Eestist kaupu 0,9 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1 miljardi euro eest. 2012. aasta detsembriga võrreldes jäi eksport samale tasemele, import aga vähenes 9%.
Ekspordihinnad langesid 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga 1,1% ja impordihinnad 1,6%. Viimane ekspordi- ja impordihindade aastane langus oli 2009. aastal.

esmaspäev, 3. veebruar 2014

Vähese tähtsusega abi

Vähese tähtsusega abi (VTA) on väiksemas rahalises mahus riigiabi, mis omakorda on ELi toimimise asutamislepingu järgi keelatud ja "...ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust", ning seetõttu kasutatav teatud erandjuhtudel - mille üle ka täpselt arvestust peetakse. Riigiabi register töötab põhimääruse alusel Rahandusministeeriumis.

Riigiabiga on tegu, kui antud abi vastab kõigile neljale tingimusele:
- abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;
- abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;
- abimeede annab eelise abi saajale;
- abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel.

Riigiabi lehel saab otsida vastavast registrist ehk RAR-ist, kui suur on ühe või teise ettevõtte VTA vaba jääk või juba antud abi.  

Varasem VTA teatise esitamise kord on nüüd, seoses registri töölehakkamisega, muudetud kehtetuks.

Lisaks Euroopa Komisjoni määrusele nr 360/2012 (25.04.2012) "Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes" on Komisjon 18.12.2013 vastu võtnud uue VTA määruse nr 1407/2013, mis asendab määrust 1998/2006. Selle kohaselt VTA piimäär 200 000 eurot ühe ettevõtja kohta 3 aasta jooksul jääb samaks. 200 000 eurot kehtib ühes liikmesriigis ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi kohta.

Peamised muudatused on järgmised:
- defineeritud on „üks ettevõtja“ ehk abi piirmäär kehtib kontserni kohta;
- täpsustatud on, kuidas arvestada VTA-d ettevõtjate ühinemisel ja jagunemisel;
- täpsustatud on, et ettevõtja, kes tegutseb valdkonnas, mis ei kuulu määruse nr 1407/2013 kohaldamisalasse (nt põllumajandustootmises või kalanduses), võib siiski saada vastavat VTAd, kui on tagatud tegevuste ja kulude eristamine; - ühele ettevõtjale erinevates valdkondades antav VTA (nt tööstuses, põllumajandustootmises, kalanduses) kokku ei tohi ületada 200 000 eurot; - täpsustatakse, milline on läbipaistev laenu või garantii vormis antav VTA; - VTAd võib anda ka raskustes ettevõtjale (v.a laenu või garantii vormis abi).

Hanseboot 2013 messihall

Fotojäädvustus Eesti ühisstendilt Hanseboot 2013 messil, kõnelemas minister Juhan Parts.
Hallis B6 (mille kõrgus põrandast laekonstruktsioonideni oli 13 m) oli Eestil messi partnermaana reserveeritud neli "saarekest", kokku 716 m2.