Estonia attends at the International Boat Shows in Germany

The Northern European boat construction industry will be showcasting itself in Hamburg from October 25 to November 2. At the 55th International Boat Show Hanseboot 2014 7 Estonian companies will be presenting their new products:
Allen Marine (Finngulf), Alunaut, Lingalaid, Paadisildade (FloatMe), Respo Haagised, Saare Paat (Saare Yachts) and Tallinna Sadam (Port of Tallinn). Estonia will be attending the show for the 3rd time with a joint booth. Last year exhibitors at the 700 square metre national pavilion of the partner country Estonia featured innovative, high-quality boat building. This year Estonia will have stand over 400 square metres. The exhibition space can be found at Hall B6, Stands B.120 and B.122.

Estonia also for the first time participates with its joint stand at the world‘s largest watersports trade fair Boot Düsseldorf 2015 from January 17 – 25 in Düsseldorf. A total of 9 Estonian companies will be exhibiting together at the joint stand: Alfa Yacht Production, Allen Marine (Finngulf), Alunaut, Lingalaid, Paadisildade (FloatMe), Polar Shipyard, Respo Haagised and Saare Paat (Saare Yachts). From innovative paddle boats to luxury yachts and various shipping products and services will be demonstrated.

Participation of Estonian entrepreneurs at the German boat shows is supported by European Regional Development Fund through the Enterprise Estonia.

As a maritime country with plenty of good berths, Estonia has been renowned throughout history as a builder of small and big ships. Long-term experience means that the quality of Estonian recreational craft is high and the product range is diverse, starting from row boats and ending with luxury yachts and service crafts.

Estonia’s approximately 4000 km coastline offers not only sailing trips but also endless opportunities for surfing, water jetting, kayak and canoe tours and diving. A life at and with the sea has become a lifestyle for tens of thousands of Estonians, and for some tourism enterprises it is their main business pillar.

Additional information:

Riina Leminsky, Enterprise Estonia Hamburg, hamburg@eas.ee

Eesti väikelaevaehituse sektor

Reedel, 16.05.2014 avatakse Saaremaal TTÜ Kuressaare Kolledži juures pidulikult väikelaevanduse kompetentsikeskus. Palju õnne keskuse juhatajale Anni Hartikainenile ja teistele asjaosalistele!

Peale Eesti tähtsate isikute viibib kohal ka Schleswig-Holsteini liidumaa majandusministeeeriumi ja äritegelaste delegatsioon. Sel puhul veidi fakte Eesti väikelaevaehituse sektori tutvustamiseks.

 

Saksamaa rannajoone pikkus 2389 km, Eestil 2793 km (sellest manner 1242 km). Lätil rannajoon 531 km, Leedul 99 km. Samas GDP per capita (2012) Saksamaal 30 200 €, Eestis 9500 €.
Eesti väikesadamad on kiires arenguetapis EASi toetuste abiga.

Majanduskriis vähendas nii uute kui kasutatud aluste esmast registreerimist liiklusregistris ca 50% võrra.

Alates 2010. aastast on mootorpaatide müüginumbrid hakanud aeglaselt taas kasvama, kuid 2007.-2008. aasta taset pole veel saavutatud. Näide: registreeritud uusi mootorpaate – 2007:514, 2009: 161, 2012: 310.
Sõudepaatide ja purjelaevade esmane registreerimine on pärast kriisiaegset kiiret langust jäänud alates 2009. aastast enam-vähem samale tasemele, tõusnud on vaid üle 20 aasta vanuste jahtide soetamine.

Kuna Eesti väikelaevatoodangust läheb ekspordiks vähemalt 81% (2012.a.), on Eesti paaditootjad, erinevalt Soomest ja Rootsist, kriisiaastad hästi üle elanud ja suutnud vältida tootmismahtude dramaatilist kukkumist. Eestis on müük iga aastaga hoopis kasvanud.

Väikelaevaehituse käibe osakaalu järgi kogu tööstussektori käibest on Põhjamaades ja Eestis väikelaevaehitus riiklikult olulisem tööstusharu (0,2%) kui nt Saksamaal või Leedus (0,1%).

Väikelaevaehituse sektoris 66 ettevõtet (Veeteede Ameti tunnustamisotsused), neist 1/3 müügitulu aastas suurem kui 100 000 €.

2012. aastal oli väikelaevaehituse ettevõtete müügikäive ligikaudu 48 miljonit eurot (ja kogukasum üle 7 miljoni €). Sellest 78% tuli Saaremaal asuvatelt ettevõtetelt ja 81% moodustas eksport.

Kolm suuremat tootjat on kõik Saaremaal – Baltic Workboats, Luksusjaht ja Saare Paat.

Sektori ettevõtetes töötas 2012. aastal 467 töötajat, neist 293 Saaremaal.

Sektoris toodetav lisandväärtus töötaja kohta oli 2012. aastal keskmiselt 17 486 eurot.

Olulisemad eksportturud on Rootsi, järgnevad Soome ja Saksamaa.

Toodang on väga varieeruv - toodetakse lõbusõidulaevu, töölaevu, klaasplastikust purje- ja mootorjahte, plastikkaatreid ning täispuhutavaid paate.

Mida nad meist arvavad?

Sellise igiaktuaalse pealkirjaga hooajanäitus avatakse peagi Maanteemuuseumis Põlvamaal. Eks se tuleta meelde  ka üht ammust anekdooti, mille järgi eestlane elevanti nähes mõtleb samuti, et mida too hiigelsuur loom temast arvab. Sedasorti estotsentrismi pilamine on tervistav abirohi konnatiigistumise vastu.

"Nemad" on aga Eestist ja eestlastest arvanud üsna ammu, ning üht-teist on jõudnud ka kirjasõnasse. Kas see, mida meist arvatakse, tähendab, et sellised me oleme? Mida selle arvamusega peale hakata?

- "Võõras ja reisija ei saa teisiti mõelda, kui et kõik inimesed siin peavad kõvad nõidujad olema." Adolf Nicklassen von Steinkallenfels (1673)
- "Seejuures on nad väsimatud ja visad." (Friedemann Goebel (1828)
- "Igapäevases suhtluses paistab välja allumatus ja kangekaelsus." Shigeru Shimada (1940)

Taliolümpia avatseremooniast

Tõde on sibul - nii mitmekihiline ja erivärviline. Eriti vist Venemaa puhul. Võib-olla just seepärast ongi õigeusu kiriku kuplid sibulakujulised.

Enne Sotši OM avatseremooniat köeti eestikeelses inforuumis üles n-ö negatiivseid ootusi a la "näis siis, millise pompöössusega Putini kontor meid üllatab". Vaatajanumbrid kerkisid ilmselt lakke. Ja üldmulje jäi ju sümpaatne - oskuslik balansseerimine kodu-Venemaa ja lääneliku maitse ja sõnumite vahel. Kellestki teerulliga üle ei sõidetud. Vene ballett tõi kastanid tulest. Kuigi vürst Volkonski arvates sai balletti küll pisut liiast, siis arvan, et selline lahendus mõjus siiski veenvalt - on ju just ballett see kunstiliik, milles vene koolkond juba Djagilevi ajast on sada aastat järjest püsinud maailma tipus - ning on seda jätkuvalt.

Putin sai avada 22. taliolümpia - nagu 1980 tegi Brežnev 22. suveolümpiaga. Paljud autoritaarsete kalduvustega riigijuhid on olnud numeroloogia austajad. Seda, et CCCP üritus elab paljude hinges edasi, rõhutasid ka maskott Miška (uus versioon 1980.a. maskotist) ja Levitani-häälega venekeelne teadustaja. OM-lpiuga marssimas nägime Vene presidendi usaldusisikuid - Fetissov, Gergijev, Mihhalkov, Tereškova.  Igaüks neist omamoodi Venemaa sõnum maailmale.

V.V.P. on ilmselt mõistnud, et ta ei suuda oma rahvale kinkida helgemat tulevikku päriselus. Nii otsustas ta kinkida oma rahvale tele-tõelisuseks saanud unistuse taliolümpiast subtroopikas, palmide all. Kuivõrd see lohutab lihtsaid vene inimesi nende igapäevamurede keskel, on iseasi.

Asjaolu, et viiest olümpiarõngast üks ei avanenud, on palju tähelepanu saanud (EPL 10.02, Postimees) . Aga miks ei võinud see episood, mis eetrisse jõudis ainult väljapool Venemaad, olla mitte tööõnnetus, vaid hoopis teadlik akt, üks kergelt tögav märguanne intellektuaalses stiilis "meie ameerika partneritele"? Sest oleme ju kõik puutunud kokku tõlgendusega, et viiest rõngast kõige parempoolne, see punane, tähistab just Ameerikat. Linnalegende on see avanemata rõngas tekitanud igatahes palju. Lugu, kuidas rõnga eest vastutanud tehnik sai nugade otsa kukkudes surma, on neist ilmselt pööraseim. Asjaolu, et see kummutati hiljem, jääb aga paljudele kindlasti märkamata. Ja palju terviseid ikka tseremoonia ülekande tehnilise poole eest vastutanud Tarmo Krimmile.

Aga võib-olla oli kõik hoopis teisiti, küsib üks kunagine vene multifilm. Et viisaka üldmulje jätnud avatseremoonia eest võlgneme tänu üldse mitte Vene tseremooniameistritele, vaid ROKi ametnike kindlameelsusele ja stiilitundele. Muidu oleks me saanud osa revanšistlikust lauspropagandast, "kuidas Vene sõdur vabastas Euroopa fašismist" (Postimees 13.02.2014). Sel juhul peaks Putin mõru maitse ja kaotusvalu alla neelama ning ROKile hoopis heldelt välja tegema, et tema lemmiklelust jäeti maailmale ontlik mulje. Kuigi üldse mitte sellisel moel, nagu tema oli plaaninud.

Mine võta kinni, kuidas see kõik TEGELIKULT oli. Ka paljastavad artiklid ja revanšeerivad memuaarid on meie päevil muutunud mõttetuks - niivõrd killustunud on kaasaegne inforuum. Ja niivõrd kõigi silme all, ent alati varjatuks jääv on ka Ajalooline Tõde. Täpsustagem: see ei tähenda, et Tõde on suhteline. Ei, Tõde on inimesele tabamatu.

Eksport vähenes 2013

2013. aastal vähenes kaupade eksport jooksevhindades 2012. aastaga võrreldes 2% ja import 1%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetus kahanes mullu pärast kolmeaastast kasvuperioodi.

2013. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12,3 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 13,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 1,4 miljardit eurot (2012. aastal 1,3 miljardit). Suurim ülejääk tekkis Eestil kaubavahetuses Rootsi ja Venemaaga ning suurim puudujääk kaubavahetuses Saksamaa ja Leeduga.

Peamised riigid, kuhu Eestist 2013. aastal kaupu eksporditi, olid Rootsi (17% Eesti koguekspordist), Soome (16%) ja Venemaa (11%). Enim vähenes eksport USA-sse ja Venemaale (langus vastavalt 39% ja 7%), suurenes aga eksport Lätti ja Soome (kasv vastavalt 16% ja 8%).
Kõige rohkem imporditi Eestisse kaupu Soomest (15% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Rootsist (10%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid (sh mootorikütuseid) ja elektriseadmeid, Saksamaalt transpordivahendeid ja mehaanilisi seadmeid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid.

Ekspordi vähenemine 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga oli peamiselt tingitud mineraalsete toodete ning metalli ja metalltoodete väljaveo kahanemisest (langus vastavalt 31% ja 14%).

2013. aasta detsembris eksporditi Eestist kaupu 0,9 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1 miljardi euro eest. 2012. aasta detsembriga võrreldes jäi eksport samale tasemele, import aga vähenes 9%.
Ekspordihinnad langesid 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga 1,1% ja impordihinnad 1,6%. Viimane ekspordi- ja impordihindade aastane langus oli 2009. aastal.

Vähese tähtsusega abi

Vähese tähtsusega abi (VTA) on väiksemas rahalises mahus riigiabi, mis omakorda on ELi toimimise asutamislepingu järgi keelatud ja "...ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust", ning seetõttu kasutatav teatud erandjuhtudel - mille üle ka täpselt arvestust peetakse. Riigiabi register töötab põhimääruse alusel Rahandusministeeriumis.

Riigiabiga on tegu, kui antud abi vastab kõigile neljale tingimusele:
- abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;
- abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;
- abimeede annab eelise abi saajale;
- abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel.

Riigiabi lehel saab otsida vastavast registrist ehk RAR-ist, kui suur on ühe või teise ettevõtte VTA vaba jääk või juba antud abi.  

Varasem VTA teatise esitamise kord on nüüd, seoses registri töölehakkamisega, muudetud kehtetuks.

Lisaks Euroopa Komisjoni määrusele nr 360/2012 (25.04.2012) "Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes" on Komisjon 18.12.2013 vastu võtnud uue VTA määruse nr 1407/2013, mis asendab määrust 1998/2006. Selle kohaselt VTA piimäär 200 000 eurot ühe ettevõtja kohta 3 aasta jooksul jääb samaks. 200 000 eurot kehtib ühes liikmesriigis ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi kohta.

Peamised muudatused on järgmised:
- defineeritud on „üks ettevõtja“ ehk abi piirmäär kehtib kontserni kohta;
- täpsustatud on, kuidas arvestada VTA-d ettevõtjate ühinemisel ja jagunemisel;
- täpsustatud on, et ettevõtja, kes tegutseb valdkonnas, mis ei kuulu määruse nr 1407/2013 kohaldamisalasse (nt põllumajandustootmises või kalanduses), võib siiski saada vastavat VTAd, kui on tagatud tegevuste ja kulude eristamine; - ühele ettevõtjale erinevates valdkondades antav VTA (nt tööstuses, põllumajandustootmises, kalanduses) kokku ei tohi ületada 200 000 eurot; - täpsustatakse, milline on läbipaistev laenu või garantii vormis antav VTA; - VTAd võib anda ka raskustes ettevõtjale (v.a laenu või garantii vormis abi).

Hanseboot 2013 messihall

Fotojäädvustus Eesti ühisstendilt Hanseboot 2013 messil, kõnelemas minister Juhan Parts.
Hallis B6 (mille kõrgus põrandast laekonstruktsioonideni oli 13 m) oli Eestil messi partnermaana reserveeritud neli "saarekest", kokku 716 m2.

Eksport ja paadimessid

Alustasin tööd jaanuari algusest EASi ekspordidivisjonis Eesti ühisstendide korraldajamise projektijuhina ekspordimessidel, lähtudes "Riiklike turundusürituste programmist" (majandus- ja kommunikatsiooniministri 07.10.2009 kässkiri nr 304). Alustasime koostööd Eesti Väikelaevaehituse Liiduga paadimesside ühisstendide korraldamisel.

Hanseboot 2014 toimub 25.10.-02.11.2014 Hamburgis ja on veespordi alane kaubandusshow eelkõige Põhja-Euroopale.
Messil liigub 80 000 potentsiaalset klienti. Keskmine külastaja leibkonna igakuine sissetulek (monthly household disposable income) on 4 542 €.
Vt reklaambukletti eksponentidele
2014 on Eesti osalus kindlasti oluliselt väiksem kui 2013, 2015 pole enam plaanis osaleda.
Hanseboot 2013-l oli Eesti edukalt partnermaa ja pälvis palju tähelepanu. Peale EASi (eksport, investeeringud, turism)  olid korraldamisel kaastegevad:
- Eesti Väikelaevaehituse Liit (Association of Estonian Boatyards) ja selle liikmed,
- Eesti Väikesadamate Arenduskeskus (Marina Development Center),
- Eesti Jahtklubide Liit (Estonian Yachting Union),
- Yacht charter and sailing vacations in Estonia ( www.merisail.ee and www.sailing.ee)
Teemadest olid fookuses:
- Visit Estonia by boat (alajaotuses Tourism in Estonia),
- Estonian Design
- Estonian boat manufacturers (kokku 14 firmat)
- Hanseboot 2013-l osalenud Eesti firmad (kokku 18, neist 17 ühisstendil ja Meri Sail eraldi).

boot Düsseldorfis on Hansebootiga võrreldes rohkem orienteeritud Saksamaa rikkaimale, Reini-äärsele piirkonnale ning toimub tänavu 18.-26. jaanuaril 2014, Eestil on plaanis esmakordselt osaleda jaanuaris 2015. Tänavuses eksponentide nimekirjas on kaks Eesti firmat (Delta Powerboats (hallis 6) ja Respo Haagised (hallis 10)), Lätist pole ühtegi, Leedust on kolm (Armplast, Marex Boats, Memel Werfte) ja Soomest 13 firmat, kõige laiemalt on esindatud Finnish Marine Industries Federation Finnboat.

Kahe messi võrdlus tuleb välja lühikesest argumentatsioonist. 

www.hanseboot.de - 25. oktoobrist kuni 2. novembrini 2014 Hamburgis (Messe und Congress GmbH).

Kaaskorraldajad: German Boat and Ship Building Association (DBSV), German Sailing Union (DSV), German Motor Yacht Association (DMYV).

Põhja-Euroopa juhtiv paadimess Saksamaa suurimas sadamalinnas.

80 000 külastajat eelkõige Põhja-Saksamaalt ja Skandinaaviast. Umbes 650 eksponendi 18 riigist (2013).
Mitmekülgne väljapanek ja erineva hinnatasemega tooted.
Valdkonna olulisim kohtumispaik ja värskeim info Põhjamaadest.
7 messihalli 70 000 ruutmeetril.

www.boot.de - 17. - 25. jaanuaril 2015 Düsseldorfis

Euroopa suurim paadimess Saksa rikkaima ja rahvarohkeima liidumaa pealinnas, Reini jõe ääres.
219 000 külastajat, neist enamus Lääne-Saksamaalt ja kindla ostuhuviga. Üle 1650 eksponendi 63 riigist (2013).
Ainulaadne veespordi toodete 360˚ väljapanek.
17 messihalli 213 000 ruutmeetril.

Kolmas paadishow, kus Eesti tootjad käivad, on veidi enam vaatemängulisusele ja näituseküljele rõhuv Boat & Fun Berlin novembris Berliinis (www.boot-berlin.de) , kus 2013.a. closing reporti andmeil oli 37 260 külastajat ja 528 erinevat paati. Berliini üritus on kiirelt kasvamas - erinevalt Genuas toimuvast messist, mis aastaid tagasi oli Euroopa suurim, kuid viimastel aastatel on kahanenud Düsseldorfist väiksemaks.

Eesti paaditootjad käivad veel Helsingi paadimessil "Vene / Båt", mis tänavu toimub 07.-16.02.2014 Messikeskuses ning millel 2013.a. käis 70 000 külastajat. Peterburis toimub 29. maist 1. juunini 2014 Baltic Marine Festival 2014. Rootslastel on Stockholm International Boatshow"Allt för sjön" tänavu 1.-9. märtsil 2014, sel on külastajaid üle 94 000. Lätlastel on Baltic Boat Show Riias Kipsala keskuses 28.-30. märtsil 2014. Need ja teised Euroopa paadimessid on andmebaasis tofairs.com.
 
Natuke statistikat taustaks, miks Saksamaal on paadiharrastus väga aktiivne: Saksamaal on 23 lennujaama ja 22 meresadamat, aga 250 sisevete sadamat. Rannajoont on 2389 km (Eestil 2793 km, sellest manner 1242 km). Saksamaal on 7731 km siseveeteid (ning 37679 km raudteid, 12 800 km mootorteid (Autobahn), kokku 230 702 km autoteid).

Venekeelses Postimehes 31.12.2013 oli hea ülevaatlik lugu, kuidas BindingWire Narvast pääses eksporditurgudele - tänu Kredexile ja EASi toele.