Loomemajanduse uuringust

23.09.2013 toimus Arhitektuurimuuseumis uuringu esitlus pressile ja valdkonnale. "Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus" on nüüd juba kolmandat korda kaante vahel. Huvilised leiavad uuringut tutvustanud Marje Josingu slaidid ja uuringu osad valdkondade kaupa EAS-i uuringute veebilehelt, kus on ülal ka eelmine, 2009. aastal valminud uuring.

Minu ääremärkused loomemajanduse olemuse osas ilmusid Sirbis 20.09.2013 artiklina "Loomemajandusest ja kultuuripoliitikast". Lisa sellele intervjuuna Vikerraadio hommikuprogrammis 23.09.2013: http://uudised.err.ee/index.php?06287714.

Loomemajanduse kaardistus põhineb 2011. aasta andmetel ning on kolmas sellesarnane. Eelmised kaardistused, mis toimusid 2009. ja 2005. aastal, koondasid vastavalt 2007. ja 2003. aasta andmeid.

Üks olulisemaid seal välja toodud sektoreid on meelelahutustarkvaraga seotud firmad, mis erinevalt muust loomemajandusest ekspordivad peaaegu kogu oma toodangu - 2011. aastal moodustas eksport 96% müügitulust. Riiklikku statistikat selles vallas eraldi eriti ei koguta, aga siiski on võimalik öelda, et 2007-2011 kasvasid tulud sektoris 62%. Mõned firmad neist kirjastavad mänge või kujundavad mängudesse tegelaskujusid, mõned pakuvad tarkvaraarendust välismaal asuvatele emaettevõtetele, arendavad veebikeskkondi või impordivad mänge. Sektori kogukasumist (3,3 miljonit eurot) teenis 2/3 Creative Mobile.

Eesti loomemajandussektorit on viimase kuue-seitsme aasta jooksul toetatud Euroopa Liidu ja Eesti riigi rahaga ligi 10 miljoni euroga, uuel euroliidu eelarveperioodil on kultuuriministeerium soovinud rahasumma kahekordistada (http://uudised.err.ee/index.php?06276373 05.04.2013). Tänase seisuga võib enam-vähem kindlas kõneviisis rääkida 13 miljonist eurost perioodiks 2014-2020. Ning sellel perioodil on loomemajanduse rakendusasutus Kultuuriministeerium, mitte enam MKM. Rakendusüksuseks on jätkuvalt EAS.

Kultuurieelarve kasvab taas

Valitsuses 24.09.2013 heakskiidu saanud 2014. aasta riigieelarve eelnõu järgi kasvab ministeeriumidest kõige rohkem kultuuriministeeriumi eelarve, nimelt 21% (delfi.ee). Selle abiga rajatakse Nukuteatri uus saal, uuendatakse Vanemuise lavatehnikat ning rekonstrueeritakse Ugala Teater. Samuti tõusevad 40 % võrra Loomingule ja Akadeemiale kirjutavate Eesti autorite honorarid.2016. aastaks valmib Eesti Rahva Muuseumi hoone. (http://uudised.err.ee/index.php?06287821)

Riigipalgalistele kultuuritöötajatele terendab keskmiselt viieprotsendiline palgatõus. Kahtlemata on selleks tagumine aeg, arvestades seda, et 2009. aastal kärbiti palkasid kultuuriasutustes ca 9-10%, ning need kärped on mõnes asutuses osalt kestnud tänini. Kui juba Äripäevas ettevõtjad rõhutavad üksteise järel vajadust maksta töötajatele paremat palka, on selge, et n-ö ühiskondlik kokkulepe palgatõusuks on saanud üldiseks.