teisipäev, 30. aprill 2013

Londoni asemel Ida-Euroopa

Londonis on ärilist rahvakogunemist korraldada kallim kui mandri-Euroopa pealinnades, pajatab meetpie.com analüüs. Isegi siis, kui ürituse kulude hulka arvestada Easyjeti lennupiletid London Gatwickist. Kümnest analüüsis kaasatud pealinnast aga ainult üks asub endises idablokis, nimelt Budapest - ja see saabki kõige kuluefektiivsema kohtumispaiga tiitli.

Tallinn on ju praegu samamoodi Easyjetiga otse ligipääsetav, ja muude kulude suhtes ka Budapestiga võrreldes vägagi konkurentsivõimeline. Travel industry kolleegidele head arvutamist rahaliste argumentide sõnastamiseks turundustöös!

EAS-i Lm toetused

Lühike ülevaade loomemajanduse valdkonnaga seonduvatest toetusskeemidest - väike osa kogu EAS-i programmidest ja toetustest.
Otsuseid teevad hindamiskomisjonid,
programme kujundatakse vastavalt eelnevatele uuringutele.

Kogunenud praktika alusel on koostatud rida trükiseid, nagu:
- Loomemajandus Eestis 2009 / Creative industries in Estonia 2009
- Loomemajandus Eestis: jagatud kogemus
- Loomemajandus Eestis: jagatud kogemus 2
- Täiusliku disaini lähteülesande koostamine
- Intellektuaalse omandi kaasuste kogumik

Loomemajanduse tugistruktuuride toetus. Allikas: ERDF (Euroopa Regionaalarengu Fond) läbi MKMi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi), eelarve perioodiks 2007-2013 on 6,26 mln €. Hetkel suletud, varem toimunud kaks vooru. Eesmärk: piirkondlike ja valdkondlike arendukeskuste toetamine (pressiteade 07.09.2009)

Esimeses taotlusvoorus (15.09. - 01.12.2009.a, eelarve oli 4,92 mln € = 77 mln EEK) said toetuse Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise SA, Tartu Loomemajanduskeskus SA, Viljandimaa Loomeinkubaatorid SA, Tallinn 2011 SA, Eesti Digikeskus MTÜ, Eesti Disainikeskus MTÜ ja Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ loomemajanduse tugistruktuuride arendamise projektide realiseerimiseks.

Teises taotlusvoorus (01.09. - 01.11.2011.a, eelarve oli 1,34 mln €) said toetuse Eesti Disainikeskus MTÜ, Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ, Eesti Muusika Arenduskeskus MTÜ, Eesti Filmi Sihtasutus, Eesti Teatri Agentuur SA, Eesti Kirjastuste Liit MTÜ, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus MTÜ, Tartu Loomemajanduskeskus SA ning Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus.

Ettevõtlus- ja innovatsioonialaste teadmiste ja oskuste ning teadlikkuse arendamise
programm (TOTS): Loomemajandus
. Allikas: ESF (Euroopa Sotsiaalfond) läbi MKMi. Tegevusi viiakse jooksvalt ellu. Toetatavaid häid algatusi mõõdetakse kaasatud ettevõtjate arvu ja projektide hulgaga.


Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmise vedur on olnud Loov Eesti, samast ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse programmist on finantseeritud ka Eesti loomemajanduse olukorra uuringut ja kaardistust (2009, Eesti Konjunktuuriinstituut). Uus uuring valmib suvel 2013.

Peale nende loomemajanduse valdkonna skeemide on Ettevõtete tootearenduse- ja tehnoloogilise võimekuse arendamise üks toetustest Innovatsiooniosakute toetus. Allikas: ERDF läbi MKMi, eelarves 2009-2013 on 2,9 mln €. Vt kehtivat korda. Taotlusi (üksiktaotlus kuni 4000 €) võetakse vastu jooksvalt. ENG

Ettevõtete võimekuse arendamiseks on kujundatud Disainjuhtimise alane nõustamisteenuse toetus. Allikas: ESF läbi MKMi. Eelarve: 500 000 €, ühe projekti kohta antakse toetust 1600 - 5000 €.  Vt 26.01.2012 infopäeva slaide. ENG

Intellektuaalomandi kommertsialiseerimisega ülikoolides, nt tootedisaini alal seondub Arendustöötaja kaasamise toetus, mille taotlusi võetakse vastu jooksvalt, allikas on ESF läbi MKMi.

EAS on koondanud oma veebi ka vastused taotlusvoorude puhul korduma kippunud küsimustele - a la mis on eelnõustamine, mis konsultatsioon jne.


neljapäev, 18. aprill 2013

Lm ministeeriumide tööjaotuses; MKM-i määrus

Loomemajanduse käsitlusi programmdokumentides, vol. 3:

Loomemajandus kuulub ettevõtluse ühe valdkonnana mõistagi Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse (kus tegutseb ka EAS, kelle materjalid toetamise põhimõtetest jms asuvad www.eas.ee/loomemajandus ). Ministri määrusega on kehtestatud 2009. aastal jõustunud, ent hiljem oluliselt muudetud "Loomemajanduse tugistruktuuride toetamise tingimused ja kord". See on ka ainus Riigi Teatajas sisalduv normatiivne tekst, mis tegeleb üheselt eelkõige loomemajandusega.
 
Määruses on ka defineeritud:
- Loomemajandus on valdkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise.
- Loomemajanduse valdkondadeks on: arhitektuur, audiovisuaalvaldkond, disain, etenduskunstid, kirjastamine, kunst, kultuuriväärtused, käsitöö, meelelahutustarkvara, muusika, reklaam;
- Loomeettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb loomemajanduse tegevusvaldkonnas;
Aja jooksul on nii meetme eesmärgid kui tegevused pisut muutunud.
- Nii näiteks on kaotatud enamus viiteid Euroopa Komisjoni regionaalabi määrusele (EÜ) nr 800/2008;
- Välja on jäänud loomeinkubaatori määratlus ja inkubatsiooniteenuse kirjeldus, inkubaator ei saa enam olla toetuse taotleja.
- Määrusest on välja jäetud materiaalse vara kasutamine - ehitiste projekteerimise ja ehitamise ning kinnisvara soetamise kulud pole enam abikõlbulikud. 
- Arenduskeskused (varasema ühtlase toetuse maksimummääraga kuni 15 000 000 EEK) on 15.07.2011 muudatusega jaotatud valdkondlikeks (toetuse maksimummääraga kuni 125 000 eurot) ja piirkondlikeks (toetuse maksimummääraga kuni 75 000 eurot). Seetõttu on ka kaotatud Harjumaale ja Tallinnale kehtinud regionaalabina antava toetuse 10%-lised kitsendused.
- Määratlemist vajavate mõistetena on lisandunud "õppereis", "eksport", "sihtturg", "valdkondlik ekspordiplaan" ja "välismess" - teisisõnu, tähtsustunud on eksporidle orienteeritus.
- Varem konkreetselt sihtasutuse juhatusele määratud ülesanded on nüüd antud üldisemalt lihtsalt sihtasutusele.
- Projekti abikõlbulikkuse periood on jätkuvalt 24 kuud, ent põhjendatud juhtudel võib seda pikendada kuni 36 kuuni.
- Täpsustatud on taotluste hindamisreegleid (§7 p 2): Juhul kui rahuldatud taotluste summa ületab taotlusvooru eelarvet, rahuldatakse taotlused vastavalt hindamise tulemusena tekkinud pingereale. Võrdsete hindamistulemuste korral eelistatakse taotlust, millel on suurem omafinantseeringu määr. Juhul kui omafinantseeringu määr on samuti võrdne, eelistatakse taotlust, mis on saanud enam punkte esimese hindamiskriteeriumi eest.
- Aruandlusperiood on põhjendatud juhtudel vähendatud 2 kuule, lisandunud on projekti elluviimise järgsed aruanded, mida esitatakse iga-aastaselt kuni 2 aasta möödumiseni projekti lõpptähtajast.

Loomemajandusega tegeleb vastavalt oma põhimäärusele (§6 p 171) ka Kultuuriministeerium, kes korraldab koostöös teiste ministeeriumidega loomemajanduse arenguks soodsate tingimuste loomist (vahetuks korraldajaks arendus- ja personaliosakond). Kultuuriministeeriumiga peab EAS kooskõlastama ka loomemajanduse tugistruktuuride toetusmeetme eelarve jagamise taotlusvooru eelarveteks.

Kolmas ministeerium tööjaotuses on Välisministeerium, kus põhimääruse kohaselt:
§4 p 8 - Välismajanduse ja arengukoostöö osakond (- - -) otsib aktiivselt võimalusi Eesti loomemajanduse ekspordiks; korraldab koos teiste ministeeriumide ja institutsioonidega Eesti kultuuri tutvustamist välisriikides.

Haridus- ja teadusministeerium kasutab ühe projektide hindamise valikukriteeriumina panust loomemajandusse (kui taotlejaks on kõrgkool) perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste meetme „Kõrgkoolide ning teadus- ja arendusasutuste õppe- ja töökeskkond” taotlusvoorudes (§23 p 5).

Teine analoogiline haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud akt on "Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamise meetme tingimused ja investeeringute kava koostamise kord", milles mõistena on määratletud loovuse ja ettevõtlikkuse arendamine kui sisend loomemajandusse ehk ettevõtete innovatsiooniprotsessi ja tootearendusse panustav kultuuriline ja kunstiline loovus, mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise (§2 p 7). Sama määruse § 3 p 3 lg 3 kohaselt on Kõrghariduse õppeinfrastruktuuri kaasajastamisel investeeringutoetuse andmise üks alaeesmärk toetada tegevusi, mis: "on suunatud töö- ja elukeskkonna kvaliteedi tõstmisele läbi loovuse ja ettevõtlikkuse arendamise".

teisipäev, 16. aprill 2013

LM uuringud ja alusdokumendid

- Loomemajandus Eestis - http://www.creativeindustries.ee/et
 
- Loomemajanduse näitajad. Statistikaamet 2012
 
- Creative industries spillovers in the frame of the ESSnet Culture project. Study compiled by Külliki Tafel-Viia, Andres Viia, Alari Purju, Erik Terk, Aado Keskpaik and Georg Lassur. TLU 2011 

Ragnar Siil 03.04.2013:
Loomemajandusele luuakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt eraldi riiklik programm ettevõtluse strateegia osana (analoogideks Eesti välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava 2012-2014 Made in Estonia ning MKMi Aasia programm). Soovime põhjalikult analüüsida seniseid tegevusi - kaardistada edukad projektid, inkubaatorid, keskused ning jätkata nende tegevustega, mis on ennast õigustanud. Juunis valmiv Konjunktuuriinstituudi loomemajanduse kaardistamise uuring annab kindlasti valdkonnast selgema pildi.

Vahendeid tuleks rohkem fokusseerida. Kui seni on antud paljudele natuke, siis nüüd liigub kogu Euroopa tugevamate kasvuvaldkondade välja valimise poole, olgu siis nendeks näiteks muusika, disain, film või arhitektuur. See nimekiri ei ole muidugi lõplik. Kultuuriväljundiga valdkonnad nagu kirjandus, kunst, teater võiks pigem jätkata kuluuriministeeriumi toetustel, mitte tingimata EL vahenditest.

Otsime võimalusi lisaks otsetoetustele suurendada finantsinstrumentide osakaalu. Pakkuda mitte tagastamatuid toetusi, vaid garantiisid, laene ja vahendeid, mille eesmärk on toetada sektori arengut välistoetustest sõltumatult. On oluline, et kui EL rahad ühel päeval kaovad, ei kukuks valdkond või konkreetne projekt kokku. Pakkuda mitte ainult ettevõtlustoetusi, vaid piirkondlikku arengut soodustavaid programme ning panustada senisest enam kultuuriturismi. Vajalik on soodustada suurt rahvusvahelist mõõdet omavaid spordi ja kultuurisündmusi ning turismi toetavat infrastruktuuri.

Lm intervjuusid ja artikleid


Ragnar Siil - EPL 30.09.2006 (ja toimetajaveerg), Loov Eesti 03.04.2013,

Indre Ibrus - EPL 21.12.2010

Kate Oakley - EPL 23.07.2009

Anu Lõhmus - EPL 13.08.2009

Robert Marijnissen - EPL 04.09.2009

Mart Niineste EPL 20.07.2011: Kultuurieksport: Kuidas soomlased kultuuri ja majanduse ühte patta panid

Lm uudistevoogudest

15.04.2013 Majandussurutis räsis enim kunsti ja reklaami (EKI uuringust 2013)
05.04.2013 Ministeerium soovib loomemajandusse rohkem EL-i raha suunata
14.01.2013 Loomeettevõtete arv on kümne aastaga kahekordistunud
18.12.2012 Euroopa Liidu loomemajanduse töögrupi juhina jätkab Eesti esindaja
14.09.2009 Loomemajandus elab Eestis alla oma võimete (EPL)

Konkurentsivõime kava "Eesti 2020"

Loomemajandusest strateegilistes dokumentides vol.2

Konkurentsivõime kava "Eesti 2020", kinnitatud valitsuse poolt 26.04.2012:

8. (- - -) Tarvilike meetmetena tuleb rakendada

tootmiskorralduse-, disaini-, IT- ja intellektuaalomandi auditi  meede, vaadata üle ja vajadusel muuta riigihangete regulatsioon riigile oluliste valdkondade (innovatsioon, ressursisääst, disain, loomemajandus, kosmosetehnoloogiad) arengu üheks veduriks.
 
9. Loomemajanduse, IKT ja võtmetehnoloogiate potentsiaali suuremaks kasutamiseks tulevikus on vajalik
soodustada valdkondi integreerivaid tegevusi väljaõppe ja rahvusvahelistumise valdkondades, aga ka rahastamises. Täiendava lisandväärtuse loomiseks valdkondade koostoimest tuleb pöörata
tähelepanu inimkapitali võimekuse tõstmisele kõige laiemas tähenduses. Edukate koostööplatvormide loomine eeldab valdkondade eripärasid arvestada oskavate inimeste ning
soodsa keskkonna olemasolu.
 
IKT ja teiste võtmetehnoloogiate kui horisontaalsete valdkondade kasutamine teiste valdkondade protsesside parandamiseks või uute algatuste loomiseks vajab uuele tasemele viimiseks
sihitud arendusstrateegiaid.
Meetmetena tuleb välja töötada loomemajanduse ettevõttele sihitud
ekspordimeede, loomeettevõtjale väliskonkursil osalemise toetusmeede, luua „Creative Centre“ sarnaseid arenduskeskkondimeetmed ettevõtjate, loomeinimeste ja IKT valdkonna esindajate koostöö soodustamiseks,  tegevused loomeettevõtjate arenguprogrammi sisustamiseks, toetada loomemajanduse allvaldkondi esindavate liitude kutsesüsteemi loomist. Luua fookusvaldkondade suuremaks sidustamiseks IKT-ga teekaardid ning meede teenusmajanduse ettevõtete arendamiseks.
"Eesti 2020" tegevuskava 2011-2015:
- I Meetmete arendamine loomemajanduse mõjusamaks toetamiseks (lk 9);
- II Integreeritud lähenemiste soodustamine loomemajanduse, IKT ja teiste võtmetehnoloogiate koostoime mõju suurendamiseks;
- III Inimkapitali võimekuse tõstmine valdkonnaüleste eesmärkide saavutamiseks (lk 10).


- Analüüsida võimalusi täiendamaks ettevõtlustoetuste taotluste hindamismudeleid horisontaalsete kriteeriumitega (nt. koostöö, loomemajanduse, innovatsiooni, võtmetehnoloogiate, ressursisäästlikkuse, jms).*
-  Luua läbi klastriprogrammi arendamise võimalusi välisinvesteeringute edukamaks kaasamiseks, meditsiini, küberkaitse, messinduse, loomemajanduse ja disaini valdkondade toetamiseks ning digitaalsete demokeskuste rajamiseks.*

Lm valitsuse tegevusprogrammis

Loomemajanduse käsitlusi programmdokumentides, vol. 1:

Valitsuskoalitsiooni tegevusprogramm 2011-2015:
- Teadmuspõhist loomemajandust toetava taristu edendamine, p. 12. b.: toetame kunstide rolli suurenemist ettevõtluse mitmekesistamisel, sealhulgas disaini suuremat rakendamist tootearenduses. Muudame EASi toetusmeetmeid loomemajanduse eripäradele vastavaks;
- Ekspordi ergutamine, p. 18. a.: seame eesmärgiks muuta Eesti rahvusvaheliste äride peakorteriks, regionaalseks meditsiini-, küberkaitse- ja messikeskuseks, tunnustatud loomemajanduse ja disainimaaks;
- e-riigist i-riigiks, p. 9. e.: ühendame Eesti infotehnoloogilise kompetentsi ja lõimime selle loomemajandusega;

- Kultuuripoliitika:

- 2. Kultuurile mõeldud rahaeraldiste, sealhulgas Euroopa Liidu toetuste suurendamine: seisame selle eest, et EL järgmise finantsperspektiivi rahastamiskavades ja piiriülese koostöö programmides oleks kultuurivaldkonnal ja loomemajandusel senisest suurem osakaal.

- 6. Kultuuriekspordi edendamine ja Eesti tutvustamine maailmas kultuuri varal: a. loome kultuuriekspordi edendamiseks EASi ekspordi arendamise toetuste kõrvale kultuuriekspordi toetusmeetme, et valdkonnaspetsiifikat arvesse võttes toetada loomemajanduses tegutsejate võimalusi välisturgudel läbilöömiseks;

b. toetame valdkondlike arenduskeskuste tegevust, sh muusika, disaini, arhitektuuri ja filmi valdkonnas, eesmärgiga soodustada neis valdkondades ettevõtlust, kasvatada ekspordipotentsiaali, luua toimivad klastreid ja soodustada koostööd loomeettevõtete ja teiste majandusharude vahel;

c. kasutame kultuuriekspordi edendamisel aktiivselt Eesti diplomaatilist võimekust ning teeme koostööd teiste EL riikide välisteenistustega. Seame eesmärgiks muuta Eesti tunnustatud loomemajanduse- ja disainimaaks.
 
11. Loomemajanduse käsitlemine osana Eesti uuest majandusest:

a. aitame kaasa kunstiinimeste ja ettevõtjate kokkuviimisele, majandus- ja kunstidistsipliine ühendavate õppekavade tekkele, loomelinnakute toetamisele ja kultuurimänedžeride koolitamisele;
b. toetame loomemajandust soosiva keskkonna väljaarendamist, muuhulgas investeeringuid loomelinnakutesse. Kaalume kultuuriministeeriumi loomemajanduse programmi suurendamist;
c. peame oluliseks ettevõtlusõppe võimaluste laiendamist kultuurieriala üliõpilastele.








esmaspäev, 15. aprill 2013

Tõukefondide raha 2014-2020

15.04.2013 Postimehes huvitav intervjuu Rahandusministeeirumi asekantsleri Ivari Sikuga. Paar tsitaati:

- Meie peamine eesmärk on, et laenukoormus langeks masueelse aja tasemeni. Teine maksupoliitiline eesmärk on suurendada tarbimise maksustamist ja vähendada tööjõumakse. Selles raamistikus võib muudatusi teha.
- Järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil kulub osa tõukefondide raha sotsiaalkindlustuse reformideks. Väga suur hulk, 99 000 inimest saab puudetoetust. Nende tagasitoomiseks tööhõivesse tuleks teha rehabilitatsiooniplaan, nendega tegelda ja tuua nad tööturule tagasi. Hinnanguliselt kulub selleks uuel eelarveperioodil 100–200 miljonit eurot, mida osaliselt rahastatakse ka tõukefondidest.
- Võrreldes praeguse perioodiga tahame uuel perioodil rohkem panustada haridusse ja töövõivesse ning teise dvaldkonnad on samal tasemel või väikese langusega, kuid muutused valdkondade sees on suured muutused. Pigem tahame panustada koostöösse kui taristusse.
- Riigisiseselt on tööhõive ja haridus tähtsam teema kui raudtee- ja maanteeühenduste loomine.
- (Riik hakkab tõukefondide raha laenama) Kredexi , MESi ja KIKi vahendusel. Me ei tohi turgu rikkuda, aga finantsinstrumendid (kuni 400 miljonit eurot) on nendes valdkondades teema, kus turg laenu ei anna. Anname kapitali riskifondidele, kes omandavad osaluse ettevõtteis.

Eesti netopositsioon EL-s miljardites eurodes:
- 2007-2013: 3,8 Eestile EL eelarvest + 1,2 Eesti makse eelarvesse = 5
- 2014-2020: 4,5 Eestile EL eelarvest + 1,4 Eesti makse eelarvesse = 5,9

ERDFi ja ESFi toetused 2014-2020: 2,5 miljardit eurot.
Ühtekuuluvusfond: 1 mrd eur
Põllumajanduse otsetoetused: 1 mrd eur

teisipäev, 9. aprill 2013

Turismiametist

Üllatav oli lugeda-kuulda intervjuud (Mae Kask Vikerhommikus 15.03.2013), et reisibüroode hinnangul võiks taastada Turismiameti, kes turismiturul toimuvat kontrolliks-inspekteeriks ning jälgiks, et ei oleks turusolkimist nt isehakanud ja ilma mingi kvalifikatsioonita giidide näol.

Väärib märkimist, et intervjuus ei mainitud kordagi EAS Turismiarenduskeskust. Aga tõsi ta on, et selline inspekteerimine polegi TAK-i funktsioon. Ning et ka TAK puutub mainitud probleemidega turul kokku. Uuesti turismiameti loomises aga kahtlen, olemasolevatele riigiasutustele vaevalt lisa enam tuleb. Küll aga on TAKi edasiste funktsioonide ja volituste osas võimalik ju arutelu avada, kui turuosalised vajalikuks peavad.

Hiina - uus turismituru liider

Hiina kasvas juhtivaks turismitulude allikaks - nimelt hiinlaste kulutused reisimisele kasvasid eelmisel aastal järsult ning riik tõusis selles arvestuses maailmas esikohale.
Hiinlased kulutasid mullu turismile 79 miljardit eurot ehk varasema aastaga võrreldes 40% enam, vahendasid BBC ja ERR ÜRO turismiorganisatsiooni UNWTO andmeid.

Järsk kasv viis Hiina mööda Saksamaast ja USA-st, mis olid varasemalt tabeli tipus (kuigi mõlemad kasvasid 6% võrreldes mullusega). Veel 2005. aastal oli Hiina tabelis seitsmes, kuid siis möödus Itaaliast, Jaapanist, Prantsusmaast ja Suurbritanniast.

Hiinlaste turismikulutused kasvasid peamiselt sissetulekute kasvu, valuuta tugevnemise ja reisimispiirangute vähenemise tõttu. Nii kasvas hiinlaste poolt tehtud välisreiside arv 10 miljonilt (aastal 2000) 83 miljonile (aastal 2012). Sama perioodil jooksul kasvas reisil tehtud kulutuste maht kaheksa korda.

Järsult kasvasid ka venelaste kulutused - 32% 33 miljardi euroni, mis paigutas Venemaa varasemalt seitsmendalt viiendale kohale. Brasiilia kasv on samuti olnud kiire, seekord jõudis riik edetabelis 12. kohale. Neiski arenevates majandustes toidab kasvu keskklassi ostujõu tugevnemine. Esikümne ainsad kukkujad olid Prantsusmaa (kahanemine -6%) ja Itaalia (-1%).

esmaspäev, 8. aprill 2013

Eesti tutvustamisest filmikeeles

Päris lõbus on vaadata aastakümnete taguseid kaadreid, millega omal ajal püüti Eestit muule maailmale tutvustada.
Näiteks aastast 1992 pärit "Turismilinn Tallinn", kus Aarne Üksküla ja Maria Klenskaja kehastavad ameeriklastest paari kilulinnas.
Või aastal 1967 eelseisvaks maailmanäituseks valminud telefilm "Must habe tahab teada" erudeeritud Hardi Tiidusega eesotsas.

Tegelikult ongi ju Eesti tutvustamine filmikeeles sama vana kui Eesti film üldse - alanud Johannes Pääsukesest, kes 1912 väntas kaadreid Tartus ja Võrumaal, aasta hiljem Setumaal ja mujal Eestis.