Peale Eesti tähtsate isikute viibib kohal ka Schleswig-Holsteini liidumaa majandusministeeeriumi ja äritegelaste delegatsioon. Sel puhul veidi fakte Eesti väikelaevaehituse sektori tutvustamiseks.
Eesti väikesadamad on kiires arenguetapis EASi toetuste abiga.
Majanduskriis vähendas nii uute
kui kasutatud aluste esmast registreerimist liiklusregistris ca 50% võrra.
Alates 2010. aastast on
mootorpaatide müüginumbrid hakanud aeglaselt taas kasvama, kuid 2007.-2008.
aasta taset pole veel saavutatud. Näide: registreeritud uusi mootorpaate –
2007:514, 2009: 161, 2012: 310.Sõudepaatide ja purjelaevade esmane registreerimine on pärast kriisiaegset kiiret langust jäänud alates 2009. aastast enam-vähem samale tasemele, tõusnud on vaid üle 20 aasta vanuste jahtide soetamine.
Kuna Eesti väikelaevatoodangust
läheb ekspordiks vähemalt 81% (2012.a.), on Eesti paaditootjad, erinevalt
Soomest ja Rootsist, kriisiaastad hästi üle elanud ja suutnud vältida
tootmismahtude dramaatilist kukkumist. Eestis on müük iga aastaga
hoopis kasvanud.
Väikelaevaehituse käibe osakaalu järgi kogu tööstussektori käibest on Põhjamaades ja Eestis väikelaevaehitus riiklikult olulisem tööstusharu (0,2%) kui nt Saksamaal või Leedus (0,1%).
Väikelaevaehituse sektoris 66
ettevõtet (Veeteede Ameti tunnustamisotsused), neist 1/3 müügitulu aastas
suurem kui 100 000 €.
2012. aastal oli
väikelaevaehituse ettevõtete müügikäive ligikaudu 48 miljonit eurot (ja
kogukasum üle 7 miljoni €). Sellest 78% tuli Saaremaal asuvatelt ettevõtetelt
ja 81% moodustas eksport.
Kolm suuremat tootjat on kõik
Saaremaal – Baltic Workboats, Luksusjaht ja Saare Paat.
Sektori
ettevõtetes töötas 2012. aastal 467 töötajat, neist 293 Saaremaal.
Sektoris toodetav lisandväärtus
töötaja kohta oli 2012. aastal keskmiselt 17 486 eurot.
Olulisemad eksportturud on
Rootsi, järgnevad Soome ja Saksamaa.
Toodang on väga varieeruv -
toodetakse lõbusõidulaevu, töölaevu, klaasplastikust purje- ja mootorjahte,
plastikkaatreid ning täispuhutavaid paate.
