Eesti maksusüsteemi on arendatud võimalikult ühetaolise ja lihtsalt administreeritavana. Aga turismivaldkonda puudutavalt kehtestab Käibemaksuseadus teatava erikorra. See on kooskõlas Euroopa Ühenduse nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ (artikkel 306!), mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1–118). Seda tuleb aeg-ajalt valdkonda tutvustades üle korrata.
KMS § 15 (Käibemaksumäärad):
(1) Käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud juhtudel.
(2) Käibemaksumäär on 9 protsenti järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavast väärtusest:
4) majutus või majutus koos hommikusöögiga, välja arvatud selle teenusega kaasnev kaup või teenus.
(3) Käibemaksumäär on null protsenti järgmiste kaupade maksustatavast väärtusest:
3) rahvusvahelistes vetes sõitev merelaev, välja arvatud ettevõtlusega mitteseotud huvi- või lõbusõitudeks kasutatav merelaev, ja sellise merelaeva varustus, seadmed, varuosad, kütus ja muud varud ning reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup, välja arvatud ühenduse vetes sõitval merelaeval kaasamüüdav kaup;
4) peamiselt rahvusvahelisi lende korraldava lennuettevõtja kasutatav õhusõiduk ning selle varustus, seadmed, varuosad, kütus ja muud varud ning reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup, välja arvatud ühendusesisesel lennul õhusõidukis kaasamüüdav kaup;
(4) Käibemaksumäär on null protsenti järgmiste teenuste maksustatavast väärtusest:
2) rahvusvahelise reisi ajal laeval või õhusõidukil reisijale osutatav reisiks vajalik teenus;
3) rahvusvahelistes vetes sõitva laeva teenindamisega otseselt seotud sadamateenus;
4) peamiselt rahvusvahelisi lende korraldava lennuettevõtja õhusõiduki teenindamisega otseselt seotud navigatsiooniteenus ja lennuväljateenus;
§ 40
(1) Reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorda kohaldatakse juhul, kui maksukohustuslane osutab oma nimel reisijale, sealhulgas juriidilisele isikule või asutusele, reisiga otseselt seotud teenust ning kasutab reisiteenuse osutamisel ettevõtlusega tegelevalt Eesti või välisriigi isikult soetatud kaupa või saadud teenust.
(2) Erikorda ei pea kohaldama, kui maksukohustuslane osutab oma nimel reisiteenust teisele Eesti või välisriigi maksukohustuslasele edasiosutamiseks.
(3) Erikorra alusel maksustatava reisiteenuse käibe tekkimise koht on Eesti. Reisiteenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti juhul, kui reisiteenuse osutamisel kasutatud teiselt maksukohustuslaselt või ettevõtlusega tegelevalt isikult saadud teenust osutab see teine isik ühendusevälises riigis. Kui osa reisiteenusest osutatakse ühendusevälises riigis, ei loeta Eestit käibe tekkimise kohaks üksnes ühendusevälises riigis osutatud teenusega seotud reisiteenuse osas.
(4) Erikorra alusel maksustatava reisiteenuse maksustatav väärtus on reisiteenuse saaja poolt maksukohustuslasele teenuse eest makstava kogusumma ja maksukohustuslase poolt teistelt maksukohustuslastelt või ettevõtlusega tegelevatelt isikutelt vahetult teenuse saaja teenindamiseks soetatud kaupade ja saadud teenuste käibemaksuga kogumaksumuse vahe, mida vähendatakse selles sisalduva käibemaksu võrra.
(5) Maksukohustuslase põhjendatud kirjaliku taotluse alusel võib maksuhaldur anda maksukohustuslasele loa kasutada reisiteenuse maksustatava väärtuse arvutamisel teenuse osutamisele eelnenud kalendriaasta keskmist marginaali. Marginaal on maksukohustuslase poolt teistelt maksukohustuslastelt reisiteenuse saaja teenindamiseks soetatud kaupade ja saadud teenuste käibemaksuga kogumaksumuse ja teenuse saaja poolt maksukohustuslasele teenuse eest makstava kogusumma suhe. Maksukohustuslane, kes kasutab reisiteenuse maksustatava väärtuse arvutamisel maksuhalduri loal eelmise kalendriaasta keskmist marginaali, on kohustatud seda marginaali kasutama kuni kalendriaasta lõpuni ning korrigeerima reisiteenuse maksustatavat väärtust kalendriaasta lõpul kogu kalendriaasta ulatuses, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt arvutatud reisiteenuse maksustatavast väärtusest.
(6) Erikorda rakendaval maksukohustuslasel ei ole õigust käesoleva paragrahvi lõike 4 või 5 alusel arvestatud käibemaksust maha arvata sisendkäibemaksu, mille ta on vahetult reisiteenuse saaja teenindamiseks kauba soetamisel või teenuse saamisel maksnud teisele maksukohustuslasele.
(7) Maksukohustuslane käsitab reisiteenuse saajale erikorra alusel osutatavaid teenuseid ja võõrandatavaid kaupu ühtse reisiteenusena.
(8) Erikorda rakendav maksukohustuslane ei märgi erikorra alusel maksustatava reisiteenuse eest väljastatavale arvele kauba soetamisel või teenuse saamisel tasutud ega käesoleva paragrahvi lõike 4 või 5 kohaselt arvestatud maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaksusummat.
(9) Maksukohustuslane, kes osutab erikorra alusel maksustatavaid reisiteenuseid ning teenuseid, millele erikorda ei kohaldata, on kohustatud pidama eraldi arvestust erikorra alusel osutatavate reisiteenuste ja nende teenuste tarbeks soetatud kaupade või saadud teenuste ning muude teenuste ja nende teenuste tarbeks soetatud kaupade või saadud teenuste kohta.
(10) [Kehtetu]
(11) Keskmist marginaali kasutava maksukohustuslase poolt reisiteenuse maksustatava väärtuse korrigeerimise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.
